Targa patsiendi blogi

Kuidas olla tervem ja targem patsient? Enneta patsiendiks saamist

Arvamufestivalil arutleti, kuidas võiksid meie patsiendid olla veel targemad ning mida toob tulevik tervishoiu jaoks.Foto: Ürli Vürst, Arvamusfestival

Reedel, 12. augustil toimus Arvamusfestivali tervise tuleviku alal arutelu “Kust tulevad targad patsiendid?”, kus arutleti eestlaste terviseharituse ja tervisealase kirjaoskuse üle. Arutelus osalesid Kristjan Port (õpetajate õpetaja, Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor), Laura Prett (Linnamõisa perearstikeskuse perearst), Nele Labi (Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsler), Helen Haamer (elluastuv noor) ning vestlust juhtis Riina Raudne (Terve Eesti Sihtasutuse asutaja).

Kõik taandub allikakriitilisusele

Mis üldse on tervisealane kirjaoskus ning millest ta koosneb? Nele Labi sõnul on selles mitu komponenti, millest ta peab kõige olulisemateks allikakriitilisust, motivatsiooni käituda oma teadmiste kohaselt ja terviseandmeid, mille peale tuleb tänapäeva kontekstis aina rohkem mõelda. “Terviseandmed on tänapäeva kuld,” märkis ta.

Kristjan Porti sõnul ei piisa tervisealase kirjaoskuse puhul lihtsalt lugemisoskusest, vaid peab lisaks olema ka midagi, mida inimene seostab omaenda eluga. “Ma olen näinud uuringuid, kus patsiendilt on kohe pärast arsti kabinetist väljumist küsitud, mida arst talle rääkis. Selgub, et patsient mäletas umbes kolmveerandit sellest, kuid nädala pärast polnud enam midagi meeles. Seega ei piisa vaid lugemis- või kuulamisoskusest,” näitlikustas ta.

Et tänapäeva ühiskonnale on iseloomulik informatsiooni üleküllus, kinnitas perearst Laura Prett, et enamik visiidile tulnud patsientidest on oma sümptomite kohta juba uurinud, olgu info allikaks Internet või juhuslik vestlus naabriga. “Kuidas aru saada, kas see, mida loetakse, on usaldusväärne, ja kui aru ei saada, siis tulla ja küsida perearsti või -õe käest, on väga oluline,” leidis ta.

Ehkki eestlastest patsiendid on perearsti kinnitusel üldjuhul üsna teadlikud, leidub ka neid, kellele tuleb algtõdesid või -teadmisi meelde tuletada. “Kuidas toituda, miks on magamine ja liikumine olulised – need teadmised võiks olla tegelikult olemas juba enne, kui patsient jõuab perearsti poole mõne murega,” lisas Prett.

Tervise teemal vestlus on sageli midagi ebameeldivat

Oma vaatenurka avas ka äsja gümnaasiumi lõpetanud Helen Haamer, kes möönas, et ta ei õppinud koolitundides oma tervise kohta suurt midagi. “Sa saad koolist lühikesed esmaabi kursused ja midagi muud pealiskaudset, aga baasteadmised inimese tervisest või info eneseabist põhimõtteliselt puuduvad. Näiteks pidin paar nädalat tagasi guugeldama, et kas palavikuga saunaminek on hea või halb mõte,” tõi noor elluastuja näite.

Tema hinnangul ei jõua noortele kohale, mida tähendab pikaajaline tagajärg tervisele. “Noored ei suuda mõtestada, mida tähendab pikk protsess või mõju tervisele, kuna nad on elanud vaid väga lühikese osa ehk väikese protsendi kogu tervikust,” nentis Haamer.

Siiski leidub perearst Laura Pretti sõnul teadmatuid ka vanemaealiste seas. “See, kui keskealisel patsiendil on tervisemure, tuleb neile sageli üllatusena. Õnneks õpetatakse arste aina rohkem patsientidega suhtlema: inimene tuleb ära kuulata ning samuti on vaja teadvustada, et ühe visiidi abil pole võimalik inimese tervet elu muuta ning alustada tuleb väikestest sammudest. Patsient peab ise nimetama selle, mis on talle jõukohane, kuna vaid tema on oma elu ja tervise parim ekspert.”

Kristjan Port leiab, et tervis kui teema on inimeste jaoks sageli midagi ebameeldivat, sõltumata vanusest. “Me peaksime kultuuris teadvustama seda, et tervis on ressurss nagu rahagi. Meil käsitletakse tervist pigem haiguse perspektiivi kaudu, mistõttu inimesed ei taha sellest sageli rääkida,” mõtiskles ta.

Ennetusel on väga suur roll

Nele Labi näeb suurimat probleemi terviseküsimuses just probleemide ennetamise osas. “Teadlikkus ei ole alati see, mida me ka päriselt rakendame. Kui inimesele ei jää arsti jutust midagi meelde, siis tuleb see kirja panna. Seda tuleks kindlasti juba praegu rohkem teha,” leidis ta.

Riina Raudse sõnul on aga ennetust väga raske teha tervisesüsteemi seest – see peab toimuma kodus või näiteks terviserajal. “Minu jaoks on ennetus keskkonna ja elu printsiipide disain. Hea ennetus on uskumatu, nähtamatu ja tänamatu.” Tema hinnangul peitub tervisealase kirjaoskuse üks aspekt ka selles, et tervise otsimine oleks oma elu ja identiteedi ehitamise osa.

Ent kuidas kasvatada tänapäeva ühiskonnas järjest targemaid patsiente? Helen Haamer lisaks õppekavasse tervisealaseid koolitunde, et sellest saaks osa tavalisest koolipäevast. “Noored vaatavad meditsiini ja tervist kui kahte erinevat asja: me ei julge minna perearsti juurde, sest sellega on halvad tunded seotud. Ainuke viis, kuidas seda parandada, on tuua see võimalikult lähedale,” rääkis ta.

Nele Labi sõnul seisneb ennetamise tuum selles, et suudaksime võimalikult kaua hoida ära olukorra, et inimene üldse patsiendiks muutub. “Me paneme kogu raha tihti just sinna valdkonda, kus diagnoos on juba käes. Tegelikult peaks ressurss minema rohkem ennetustööle,” hindas ta.

Tervis on tervik ning vastutuse võtab inimene ise

Milline on tarkade patsientide ja tervishoiusüsteemi tulevik? Perearst Laura Prett loodab, et tema kabinetti jõuab järjest enam neid tarku patsiente, kes mõistaksid, et just nemad peavad aktiivselt oma tervist juhtima ning võtavad selle eest ka vastutuse.

Kristjan Port lisas omakorda, et keha mitmekülgne kasutamine ei ole sport, vaid oluline on olemasolevat ressurssi kasutada mitmekülgselt. “Kehaline aktiivsus on kõige süsteemsem ja suurima efektiga tervise kui ressursi parandamise vahend. Oled haige – aitab kaasa. Ei ole haige – aitab samamoodi kaasa. Mitmekülgsus on liikumise puhul väga oluline: sportimine ei ole ainuke viis olla kehaliselt aktiivne. Harjutage oma keha kasutama erineval moel,” soovitas ta.

Tervisealane kirjaoskus ei piirdu Helen Haameri sõnul sellega, et inimene saab aru, kas temaga on füüsiliselt midagi halvasti või mitte – järjest tähtsam on teadvustada, et ka vaimne tervis on midagi, mille probleemide korral on oluline pöörduda arsti poole. “Rahvas peab aru saama, et vaimne tervis on midagi, mille peale tohib ja tuleb mõelda,” märkis ta.

Nele Labi ütles lõpetuseks, et targaks patsiendiks olemine ja tervena elamine ei ole vaid terviseministeeriumi ja arstide teema. “Me saame ühiskonnana väga palju ära teha – muutmist vajab kogu meie hoiak, kuidas me tulevikus tervemad kavatseme olla.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.