Kus on kitsaskohad: miks jäävad mõnikord inimestel hädavajalikud vähiravimid saamata?

Euroopa Komisjoni andmetel haigestub Euroopa Liidu riikides 2020. aastal vähki 2,7 miljonit inimest ning sureb 1,3 miljonit inimest. Eestis diagnoositakse iga päev üle 20 uue vähijuhtumi ning aastas lisandub pea 9000 uut haiget, kes vajavad parimat võimalikku ravi. 

See protsess, kuidas ja kui kiiresti vähiravim haigeni jõuab ning kui palju see maksab, on Euroopa riikide lõikes küllaltki erinev. Eestis on ravimite kättesaadavus ja taskukohasus terav murekoht, mida arutati ka oktoobris toimunud Riigikogu Sotsiaalkomisjoni istungil “Iga päev loeb”. 

Uusi ravimeid tuleb, aga kõik neist ei jõua Eestisse

Uuringu Patient W.A.I.T tulemustest on selgunud, et aastatel 2015–2017 oli Eestis uute ravimite kättesaadavus ühes Läti ja Leeduga Euroopa madalaimate hulgas. Samuti kulub just neis riikides kõige rohkem aega selleks, et ravimid jõuaksid läbi riikliku kompenseerimise ka patsiendini. Eestis võtab see protsess aega keskmiselt 947 päeva.

Olukord on küll viimaste aastate jooksul tasapisi paranenud, kuid praegune süsteem näeb jätkuvalt ette, et taotluse riikliku rahastuse saamiseks haiglas kasutatavate ravimite jaoks saab esitada kord aastas, misjärel vaadatakse see üle ühe aasta jooksul. Ravimitootjad on teinud protsessi kiirendamise huvides ettepaneku muuta seadust nii, et rahastustaotluse saaksid esitada ka tootjad ise. 

Onkoteraapia ühingu juhatuse esimees Anneli Elme märkis 2019. aastal toimunud ümarlaual, et see protsess peaks olema oluliselt kiirem, sest vähihaigetel ei ole kahjuks nii palju aega oodata. 

Sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus märkis istungil, et kui Euroopas aktsepteeriti aastatel 2015–2018 kokku 43 uut vähiravimit, siis Eesti haigekassa rahastab neist praegu vaid 14. Üks põhjus, miks võtab uute ravimite kasutusele jõudmine pikalt aega, on see, et haigekassa eelarve on piiratud ning seepärast võtab ravimitootjatega hinna osas kokkulepete saavutamine sageli mitu kuud aega. 

Kättesaadavuse nimel tehakse tööd

Selle aasta algusest on haigekassa hakanud rahastama uusi ravimeid rinnakasvaja, pea- ja kaelakasvaja, pankreasekasvaja ning hematoloogiliste kasvajate raviks. Ravimite nimekirja lisandus kolm uut kopsukasvaja ravimit, mida vajab aastas umbes 115 patsienti. 

Eelmisel aastal paranes haigekassa andmetel näiteks kopsukasvaja, luuüdikasvaja, mao- ja söögitorukasvaja, neerukasvaja, eesnäärme kasvaja, lümfisüsteemi kasvaja ja leukeemia ravimite kättesaadavus. 

Siiski on selge, et olukord võiks olla patsiendi jaoks veel parem. Hetkel on aga osapoolte seas puudu üksmeel selles osas, kuidas murekohti süsteemselt lahendada, ning mõneti ka selle osas, mis probleeme täpselt tekitab. Nagu ilmestas sotsiaalkomisjoni koosolek, siis võetakse probleemi tõsiselt ning erinevad osapooled üritavad leida murekohtadele lahendust.

Ära ei tohiks ka unustada seda, et isegi juhul, kui ravimite kättesaadavus on ideaalne, ei pruugi neist abi olla, kui haigust ei avastata piisavalt vara. Vähk on aegkriitiline haigus, mis tähendab, et mida varem see avastatakse, seda parem on prognoos ja oodatav ravitulemus. 

Ravikindlustatud inimesed saavad käia tasuta rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringutel. Haigekassa andmetel osaleb sõeluuringutel vaid natuke üle poole uuringukutse saanud inimestest, mis tähendab, et natuke alla poole riskivad sellega, et haigust ei avastata õigel ajal. 

Vaata kaardilt, kuhu saab sõeluuringule minna.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.