Lahendusi tuleb juurde: kuidas me koroonaviiruse levikul silma peal hoiame?

Koroonaviiruse pandeemia kontrolli all hoidmiseks on oluline inimeste testimine, mida Eestis tehakse liiga vähe, et hinnata viiruse leviku tegelikku ulatust. Iga päev tehakse maailmas miljoneid koroonaviiruse teste ning Eestis on praeguseks tehtud üle 250 000 testi, millest ligi 1,8 protsenti on olnud positiivsed. 

Kuniks puudub üldtunnustatud ja kliinilised katsed läbinud vaktsiin või ravim, on testimine tõhusaim viis viiruse leviku peatamiseks. 

Kuidas see käib?

Patsiendi jaoks kulgeb testimine kiiresti. Tegemist on lihtsa, kuid veidi ebamugava protseduuriga, mille käigus sisestatakse sügavale ninaõõnde vatitikk ning võetakse neelust proov, mis saadetakse edasi laborisse. Hiljemalt 24 tunni pärast on vastus teada ning saab vastavalt tulemusele teha edasised sammud.  

Nii Eestis kui mujal maailmas on praegu ainus Maailma Terviseorganisatsiooni ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt tunnustatud testimisviis viiruse RNA määramine. Selle testi abil saab viiruse olemasolu tuvastada varajases staadiumis, mis aitab õigel hetkel viirusele jaole saada ning vältida teiste inimeste nakatamist. 

Laboris uuritakse, kas patsiendilt võetud proovis leidub viiruse geneetilist materjali ehk RNAd. Selleks kasutatakse protseduuri, mille käigus teisendatakse RNA ümber DNAks ning kopeeritakse seda nii palju, et see oleks testimisseadme abil tuvastatav. Kui leitakse, et proovina võetud rakkudes on viiruse geneetiline materjal olemas, on proov positiivne ning inimesel tuleb jääda isolatsiooni.

Kuna suures plaanis on tegemist aeganõudva meetodiga, rakendatakse viiruse leviku tuvastamiseks ka teisi viise. Näiteks on rahvusvahelistest andmetest teada, et reoveeproovidest saab viiruse levikust aimu isegi enne nakatunute tuvastamist. Selleks kogutakse Tartu Ülikooli SARS-CoV-2 eelhoiatuse seiresüsteemi loomiseks selle aasta detsembrini reovee proove kõigis Eesti maakonnakeskustes ja suuremates linnades. Selle meetodi abil ei saa teada, millisel konkreetsel inimesel on koroonaviirus, kuid saab teada, millises piirkonnas võib olla viiruse varjatud levik ning seejärel saab täpsema testimisvõimekuse suunata just sellesse piirkonda.

Mitmes riigis on hakatud aja kokkuhoiu huvides katsetama ka pool testing meetodiga, mis tähendab, et proovid võetakse näiteks neljalt inimeselt, segatakse kokku ning analüüsitakse korraga. Kui test on negatiivne, säästeti laboris kolme analüüsi jagu aega. Kui test on positiivne, tuleb kõik neli testi eraldi üle analüüsida ja kokku tehti viis analüüsi.

See meetod töötab siiski vaid piirkondades, kus nakatumise määr on väike ning tõenäosus negatiivsete tulemuste saamiseks keskmisest suurem.

Riik peab tagama testimisvõimekuse

On lootust, et peagi jõuavad kasutusele kiirtestid, mis võimaldavad inimestel end senisest mugavamalt ja kiiremalt testida ning aitavad juhtumite arvu ja viiruse levikut paremini kaardistada.

Antigeeni kiirtestid on praeguseks saavutanud juba väga kõrge tundlikkuse ja spetsiifilisuse, mistõttu soovitavad nii WHO kui ka teised organisatsioonid algoritme, millistes olukordades kaaluda valideeritud antigeeni kiirtesti patsientide kiireks triaažiks. Kiirtesti positiivne vastus ei vaja enam PCR-testi kinnitust. Kiirtesti negatiivsete vastustega isikud võiks kahtluse korral PCRiga siiski üle testida.

Tänane tulevikuootus antigeenide kiirtestide osas on testide valideeritus ka süljest testimiseks. Praegu vajavad kõik ninaneelu kaapeproovi vatipulgaga — seda protseduuri võib läbi viia ainult meditsiinitöötaja.

Kuni Eestis on kasutusel üks testimismeetod, on rõhk sellel, et suurendada testimisvõimekust. 

Geneetilisel materjalil põhinev test on täpne, kuid selle läbiviimiseks on vaja vastavat varustust ning koolitatud personali, et testimisel ei tekiks vigu. Kuna gripi, külmetushaiguste ja koroonaviiruse sümptomid on sarnased, siis suureneb gripi- ja külmetushaiguste hooajal kindlasti nende inimeste hulk, kes soovivad end testida. Selleks peavad riigid tagama valmisoleku testida tavapärasest suuremat arvu inimesi, et viiruste periood ei tooks kaasa koroonaviiruse suuremat levikut.  

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst. Praegu testitakse kõiki inimesi, kellel on haigussümptomid, teadaolev kokkupuude nakatunuga või kes puutuvad oma töö tõttu iga päev kokku suure hulga inimestega. 

Sümptomite ilmnemisel helista kohe perearstile ning mine vajadusel testima. Nakatumise kahtluse korral võid teha enesehindamise testi. Lae oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mille abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.

Kõige kindlam viis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on enese kaitsmine, mis seisneb käte pesemises, hingamisteede hügieeni jälgimises, lähikontaktidest hoidumises, silmade ja nina ja suu katsumise vältimises ning haigusnähtude esinemisel varakult abi otsimises.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.