Vanasti, see tähendab aega enne seda, kui hakkasime rääkima patsiendikesksest meditsiinist või inimkesksest tervishoiust, kehtis meditsiinisüsteemis paternalistlik mudel — arst teab kõige paremini, mis patsiendile hea on.
Täna on osaliselt tänu nn dr Guuglile, aga ka suhtumise muutumisele patsiendil oluliselt suurem roll kui lihtsalt kuulata ja teha nagu arst käsib. See aga ei tähenda, et tark patsient on see, kes oskab arstile vastu vaielda ja tingimata kõiges kahelda.
Oluline on teada, et patsiendi teadlikkus oma seisundist ja ravivõimalustest muudab ta rahulolevamaks, aga ka tervemaks. Kuid kuidas saada targaks patsiendiks?
Tarka patsienti iseloomustab terviseharitus, teadmised oma tervisest ja laiem huvitatus tervishoiusüsteemi võimaluste vastu juba enne seda, kui temast saab patsient. Teisisõnu enne, kui ta haigestub: ta saab aru tervishoiukorraldusest, ta mõistab nii oma õigusi kui kohustusi.
See tähendab, et ta mõistab ka loogikat, et tervishoiu kvaliteet ja sotsiaalhoolekande edukus ning ulatus (pakutavate teenuste hulk) sõltub ka tema makstud maksudest.
Eesti tervishoiusüsteem põhineb solidaarsel ravikindlustusel, mille positiivne mõju rahvastiku tervisele on, et see tagab võrdsema juurdepääsu tervishoiuteenustele ning vähendab erisusi ühiskonnagruppide tervisenäitajates.
Samas võimaldavad Eesti seadused mitmetel ühiskonnagruppidel sotsiaalmaksu maksmist vältida (näiteks nn oü-tajad), mis tähendab, et võrdsus tekib kellegi arvelt. See on üks põhjus, miks on arutletud selle üle, kas Eesti tervishoiu rahastamissüsteem on aegunud ning vajaks toimimiseks suuremat patsiendi omaosalust ja ka vastutust.
Igal patsiendil on võimalik olla tark patsient, kui ta on piisavalt hästi haritud. Selle eeldus on aga, et patsient otsib infot ja küsib nõu usaldusväärsetest allikatest ja omab funktsionaalset lugemisoskust.
Tark patsient arsti juures on selline, kes on külastuseks valmistunud: ta oskab oma probleemi kirjeldada ja teab, mida küsida tahab — ainult nii saab ka tervishoiutöötaja tema vajadusi rahuldada. Targad patsiendid õpivad küsima “Miks?”, ja nad teavad vastust küsimusele, mis juhtub nendega siis, kui nad nõuandeid ei järgi. Nad teavad, et nad on tervishoiutöötajale partneriks, et teha koostööd haiguse ravi juhtimisel.
Oma haigusest teadlik patsient jälgib ise oma seisundit — selleks, et arstil või spetsialistil oleks olemas haiguse või seisundi põhjalikum kirjeldus. Näiteks kui teil on kõrge vererõhk, võiks teil olemas olla kirjalik päevik vererõhu näitude kohta päeva eri aegadel — see aitab nii arstil kui ka teil endal teie ravi osas paremaid otsuseid teha.
Sageli saavad patsiendid oma haigusest erakordselt teadlikuks ning kui nad on aktiivsed, loovad nad ise või kaasatakse nad patsientide esindusorganisatsioonidesse — et paremini kaitsta sarnaste inimeste õigusi ja vajadusi, mida nad hästi tunnevad.
Patsiendiühingute ja nende arvamustega on hakatud ka Eesti tervishoiupoliitika kujundamise protsessis arvestama: mitmetes protsessides on juba ette nähtud, et patsiendiorganisatsioonid annavad oma hinnangu või kinnituse taotlusele, projektidele, strateegiatele jmt.
Kuna aga patsiendiorganisatsioonid on valdavalt õhinapõhised ja igal juhul alarahastatud, teevad nad seda tööd oma pere ja muu töö ning tihti ka haiguse kõrvalt (loe näiteks intervjuud Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi juhatuse liikme Janek Kapperiga).
Patsiendid on hetkel Eesti tervishoius kõige rohkem “alakasutatud ressurss”: kui tervishoiusüsteem pöörab näo järjest rohkem sisuliselt patsiendi poole ja lähtub teenuse kujundamisel patsiendi vajadustest, on patsiendi kohustus olla teadlik oma vajadustest, seisundist ja haigusest, samuti ravivõimalustest.
Targa patsiendi blogi, mis on mõeldud inimesele, kes tunneb huvi nii tervishoiu kui ka oma tervise hea käekäigu vastu, sündis tervisetadlikkuse tühimikust ja sotsiaalsest vastutustundest. Targa patsiendi blogi artiklid on ilmunud poolteist aastat.
Meie keskmine lugeja on nooremas keskeas naisterahvas, kes kasutab lugemiseks mobiiltelefoni ja veedab Targa patsiendi blogis aega piisavalt, et korraga üks artikkel läbi lugeda. Jätkame eri teemadega kõikidest nurkadest, mis vähegi tervishoiusüsteemi ja inimeste tervist puudutavad.
Kui teil on ettepanekuid, millest lugeda tahaksite, kirjutage palun helen.kannus@geenius.ee
