4. veebruar on maailma vähipäev (World Cancer Day), mis keskendub igal aastal mõne vähivormi vastasele võitlusele. Käesolev aasta on pühendatud emakakaelavähile, millesse haigestub ja sureb igal aastal liiga palju naisi, ka Eestis.
Ehkki emakakaelavähk on teadaolevalt üks vähestest vähivormidest, mille ennetamiseks on olemas kõik kaitserelvad, jäetakse need ühel või teisel põhjusel tihti kasutamata.
Kurvad arvud
Igal aastal saab emakakaelavähi diagnoosi ligi 600 000 naist üle kogu maailma. Kuigi haiguse tõttu sureb maailmas hinnanguliselt 311 000 naist aastas juba praegu, tõotab see arv veelgi kasvada ning ületada 2040. aastaks 460 000 surmajuhtumi piiri. Need arvud räägivad iseenda eest ning seda enam tõusevad päevakorda ennetuse ja haiguse raviga seotud küsimused.
Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki ligi 200 naist ning sureb 60 naist — see on fakt, mis asetab meid suremuse tabelis üheksandale kohale Euroopas. Kuid miks see arv Eestis nii suur on?
Peamised ennetusmeetmed
Praegustele teadmistele tuginedes saaks emakakaelavähi levimust oluliselt vähendada, kui maailmas rakendataks kõiki selleks vajalikke ennetusmeetmeid. Kaheks peamiseks meetmeks on HPV ehk papilloomiviiruse vastu vaktsineerimine ja sõeluuringute läbiviimine.
Papilloomiviirusesse nakatub elu jooksul märkimisväärne arv inimesi: koguni neli inimest viiest. Et viirusel on väga palju erinevaid tüvesid, põhjustavad neist kõrgema riskiga tüved enam kui 85% kõikidest emakakaelavähkidest.
Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja Piret Veeruse sõnul oleks emakakaelavähi haigestumise vähendamiseks vaja parandada nii esmast kui teisest ennetustööd. “Esmase ennetusena saame tõsta inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimise hõlmatust, pakkudes seda nii tütarlastele kui noormeestele ja pisut laiemale sihtrühmale kui ainult 12-aastased,” rääkis ta.
Teisese ennetusena tuleks Veeruse hinnangul tõhustada emakakaelavähi riiklikku sõeluuringut, milles on käesolevast aastast toimunud suured muudatused. “Kasutusel on uue esmastestina HPV-test ja konventsionaalse Pap-testi asemel vedelikul põhinev günekotsütoloogiline uuring, mis tehakse samast biomaterjalist esmastestiga. Sõeluuringule kutsutakse lisaks 30-, 35-, 40-, 45-, 50- ja 55-aastastele ka 60- ja 65-aastased. Lisaks pakutakse võimalust tasuta sõeluuringuks ravikindlustuseta isikutele,” rääkis Veerus.
Et emakakaelavähile eelnev seisund kestab üpris kaua, täpsemalt 10–15 aastat, on selle aja jooksul õigel hetkel haigusele jälile saades võimalik seda hõlpsasti ka ravida. Kahjuks esineb ka kiiremini arenevaid vorme, kuid sellest olenemata saab emakakaelavähki siiski väga lihtsalt diagnoosida. Probleem seisneb aga selles, et suur hulk naisi jätab sõeluuringutel käimata.
“Kindlasti on vaja parandada sõeluuringu hõlmatust ja analüüsida regulaarselt sõeluuringu kvaliteedi-indikaatoreid,” sõnas Veerus. “Veel on väga oluline vähendada oportunistlike uuringute ehk kaebusteta isikutel ilma näidustuseta tehtavate uuringute hulka, sest need ei aita vähendada emakakaelavähki haigestumust ega suremust, kuid samal ajal raiskavad need suurel määral tervishoiuressurssi ja suurendavad sotsiaalset ebavõrdsust,” ütles ta.
Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja hinnangul pole senised ennetusmeetmed olnud piisavad. “Ehkki organiseeritud emakakaelavähi sõeluuring algas Eestis aastal 2006, on Eesti emakakaelavähi sõeluuringu esmashaigestumus Euroopas üks kõrgemaid ja suremus Euroopas üheksandal kohal. Vanusele kohandatud haigestumuskordaja on tõusnud igal aastal umbes 0,8%, haigestumus on kasvanud kõigis vanuserühmades peale 70-aastaste,” tõdes ta.
Liiga hilja asuti ka vaktsineerimise juurde: HPV-vastase vaktsineerimise programm algas Eestis alles 2017. aastal, mis teeb meist järjekorras viimase Euroopa riigi, kes selleni jõudis. Niisiis võiks ühe põhjusena näha meie hilist ärkamist võrreldes teiste riikidega. Ent põhjusi on teisigi.
Tervisekäitumine teeb murelikuks
Põhja-Eesti regionaalhaigla naistehaiguste keskuse juhataja-ülemarst ning günekoloog-onkoloog Kersti Kukk leiab, et riigi poolt on tänaseks tehtud kõik võimalikud sammud, et süsteem toimiks ning emakakaelavähki oleks võimalik piisavalt vara diagnoosida, seda enam et alates 2021. aastast saavad sõeluuringus osaleda ka ilma kehtiva ravikindlustuseta naised.
“Põhiline probleem peitub naiste tervisekäitumises: oma tervisest ei hoolita ning günekoloogi juures ei käida aastakümneid,” ütles Kersti Kukk. “On täiesti tavaline, et vastuvõtule tuleb naine, kes pole günekoloogi juures 10 aastat käinud,” tõdes ta.
Sotsiaalne probleem
On üldteada fakt, et emakakaelavähk levib valdavalt madala elatustasemega riikides, kuna seal esineb rohkem probleeme nii arstiabi kui HPV-vaktsiini kättesaadavuses. 84% kõrge elatustasemega riikidest on võimaldanud HPV-vaktsineerimise — samal ajal on seda teinud vaid 31% keskmise ning 12% madala elatustasemega riikidest.
“See on kindlasti sotsiaalne probleem. Üle kogu maailma on põhiliseks haigestujaks madalatest sotsiaalkihtidest pärit ehk kõige haavatavam kontingent, kes arsti juurde ei pääse. Kui arengumaades on teada, et arstiabi pole niivõrd hästi kättesaadav, siis Eestis, kus kõik vajalikud meetmed on olemas, on see piinlik. See on inimeses endas kinni,” ütles Kersti Kukk.
“Kui me võrdleme ennast Soomega, kus algas sõeluuring juba 60ndate alguses, siis nendega võrreldes oli meil 80% kõrgem haigestumus. Ent kui seda haigust jääb ühiskonnas vähemaks, tekib jällegi justkui turvatunne, nagu seda haigust poleks olemas. Seetõttu käiakse ka vähem sõeluuringutel,” viitas Kukk probleemile.
Abi saadakse liiga hilja
Kuna vaktsineerimise tulemusi saab hinnata aastakümnete pärast, on sõeluuringul osalemine ainus toimiv võimalus, kuidas emakakaelavähki haigestumist ära hoida. Kahjuks jõuab sõeluuringutele väga väike hulk naisi ning paljudel, kellel emakakaelavähk diagnoositakse, on haigus jõudnud juba väga kaugele ning opereerida pole enam võimalik.
Emakakaelavähki saab ravida kirurgiliselt või kiiritusravi abil. Kui aga vähk on arenenud juba emakakaelast väljapoole, näeb raviskeem ette kiiritust koos keemiaraviga. Peamiseks probleemiks on, et haigestunutest jõuab operatsioonilauale väga vähe.
PERHi naistehaiguste keskuse juhataja sõnul tullakse järjest enam günekoloogi vastuvõtule viimasel hetkel. “Kui ma alustasin onkoloogi karjääri 90ndate alguses, siis oli suhe umbes 50:50 — pooli patsiente jõudsime veel opereerida ja pooled said kiiritusravi. Tänaseks on suhe selline, et me jõuame opereerida umbes 15–20% haigetest ning ülejäänud suunatakse juba otse kiiritusravile,” kirjeldas ta.
Kas inimesed siis ei tea emakakaelavähist piisavalt? Kersti Kuke hinnangul see nii ei ole. “Teavitustööd on tehtud piisavalt: naisteajakirjades, plakatitel, telekas, raadios — seda on aastaid tehtud, aga mitte midagi tegelikult ei parane, vaid läheb veel hullemaks,” ütles Kukk ning tõdes, et suurt rolli mängib ka vaktsiinivastane liikumine ja selle roll sotsiaalmeediakanalites.
Tulevik tõotab paremat
Et praegu valitsevat probleemi annab mõjutada suuresti vaid sõeluuringute ja terviseteadlikkuse tõstmise abil, on Piret Veerus ja Kersti Kukk heausklikud, et paarikümne aasta möödudes võiks Eesti numbrid minna paremaks.
Riikliku immuniseerimiskava järgi jätkub 12-aastaste tütarlaste vaktsineerimine, ent tulevikus võiks see laieneda teistes vanustes tütarlastele ning ka noormeestele. Et vaktsineerimine mängib ennetamisel väga suurt rolli, saab selle mõjusid hinnata alles paarikümne aasta pärast, mil praegu vaktsineeritud tüdrukud on jõudnud 30.–40. eluaastatesse.
“Tõhusa sõeluuringuprogrammi abil saaks Eestis ära hoida umbes 80 haigusjuhtu ja 30 surmajuhtu igal aastal. Tulevikus võiksime kaaluda kodutestimise võimaluse pakkumist neile, kes tervisekontrolli ei saa või ei jõua tulla,” ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja Piret Veerus. “Ka sõeluuringule registreerumine võiks olla lihtne toiming üleriigilises digiregistratuuris nutitelefoni või arvuti abil,” sõnas ta.
“Ma loodan, et ka praegune põlvkond hakkab oma tervisest rohkem hoolima. Vaktsineerimise tulemusel on järgnevad tüdrukute põlvkonnad kindlasti tervemad,” sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla naistehaiguste keskuse juhataja-ülemarst Kersti Kukk.
2021. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi (sh ravikindlustamata) sünniaastatega 1956, 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991. Loe emakakaelavähi sõeluuringu kohta lähemalt siit.
Kutsele on märgitud kõikide uuringuid tegevad raviasutuste kontaktid. Kuid uuringus osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui Sinu sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas, tuleb helistada endale sobivasse tervishoiuasutusse. Tervishoiuasutuste kontaktid leiab siit.
