Telemeditsiinist on räägitud aastaid, kuid koroonakriis näitas meile kätte selle võimaluste kiire arendamise vajaduse: olemasolevatest lahendustest sai pandeemia kõrghetkel haigete jaoks päästev õlekõrs ja ainuke võimalus, et arsti või meditsiinipersonaliga suhelda. Vastuvõtud ja nõustamised toimusid näiteks videovestluses rakenduste või veebikaamerate, telefonide või videokonverentsitarkvara abil.

Ameerika Haiguste tõrje ja ennetamise keskuste (CDC) andmetel kasvas kaugtervishoiu kasutamine 2020. aasta märtsi lõpus rohkem kui 154% võrreldes perioodiga 2019. aastal.¹ Pandeemia vaid kiirendas kaugteenuste arengut ning kasutuselevõttu ja arvata on, et need uuendused on tulnud selleks, et jääda.

Eesti Haigekassa on alates 2020. aastast tegelenud Eestis kaugteenuste arendamisega², nii tehti 2020. aasta eriolukorra ajal eriarstide kaugvastuvõtud ja -teraapiad kiiresti võimalikuks³. Lisaks loodi mitme uue erialaga (nt lastepsühhiaatria, üldkirurgia) e-konsultatsiooni võimalus.

Tänaseks on e-konsultatsiooni kasutamise võimalus juba suurel hulgal erialadel ning arstide praktikas eelistatakse seda aina rohkem, kuna see võimaldab mugavat ja kiiret infovahetust. Ka patsiendid on aina enam huvitunud digitaalsetest terviselahendustest ja on enamasti nõus privaatsuse tagamise tingimusel jagama oma terviseinfot, et saada paremat meditsiinilist käsitlust ja ravi⁴. 

Prognooside⁵ järgi muutub telemeditsiini kasutamine järjest laialdasemaks ning telemeditsiinist saab tulevikutervishoiu oluline osa. 

Tele- või kaugtervishoid on suure potentsiaaliga ning pakub mitmeid uudseid rakendusvõimalusi lisaks algsele funktsioonile, vähendades samal ajal meditsiinipersonali ajakulu.

Kes vajavad kaugteenuseid? 

• Telemeditsiin on väga tõhus esmasteks kontaktideks, aga ka mitte-kiireloomuliste ja järelkontrollide puhul.
• Kaugvastuvõtud aitavad parandada patsientide ravisoostumust ja -tulemusi, vähendada tühivastuvõttude osakaalu, lühendada vastuvõttude kestust, vähendada korduvhospitaliseerimiste ja haiglas veedetud voodipäevade arvu jpm.
• Telemeditsiin aitab parandada meditsiini kättesaadavust kaugetes ja vähemasustatud piirkondades (väikesaared). Selleks on väikesaartel kasutusel kaugkonsulteerimist võimaldavad seadmekomplektid. Väikesaarel on pereõde, kes kohtub patsiendiga, viib läbi esmased uuringud ja edastab andmed perearstile, kes asub geograafiliselt teises paigas.
• Väga hästi toimivad kaugvastuvõtud krooniliste patsientidega: ligi kolmandik maailma täiskasvanuist kannatab mõne kroonilise haiguse all (neeru-, südame-, kopsuhaigused, vähk, diabeet, insuldi kõrvaltoimed, Alzheimer jne). Samas ei järgi suur osa kroonilisi haigusi põdevatest patsientidest hooldusplaani (ei käi järelkontrollis või ei võta õigesti rohtusid) ning see võib muuta ravi- ja hoolduskulutused veelgi kallimaks. Tehnoloogilised lahendused on aga mugav ja kiire viis arstiga ühendust saada ning see peaks pikas perspektiivis vähendama tervishoiukulutusi. Viimane on kriitiline, arvestades tervishoiu rahastamise hetkeolukorda⁶.
• Elektroonilised enesejälgimise teenusemudelid või ka päevikud, mis lihtsustavad ravi korrigeerimist ja kroonilise haigusega toimetulekut. Näidetena mõned projektid-rakendused, mis on juba kasutusel või arendamisel haigekassa toel:
  • Tartu Ülikooli kliinikumi projekt psoriaasi patsiendi terviklikuks jälgimiseks raviteekonnal ja haiguse ägenemiste ennetamiseks. Projektis kasutatakse Dermtest Pildivaatur ja Pildivaatur+ tarkvara ja projekti eesmärk on patsientide elukvaliteeti parandava uue teenusemudeli loomine ja rakendamine.
  • Kaugteenus “OnKontakt – vähipatsiendi e-tugi ” on onkoloogilist ravi saavatele patsientidele suunatud koostöömudel, mis võimaldab aktiivravi saavatel patsientidel raporteerida ravist tulenevaid kõrvaltoimeid vähikeskusele. 
  • Migrevention – maailma esimene täielikult digitaalne peavalukliinik võimaldab patsientidel saada digitaalset kaugjälgitud ravi erinevatelt peavaluspetsialistidelt – neuroloog, õde, kliiniline psühholoog, füsioterapeut.
• Pandeemia mõjutas oluliselt vaimse tervise probleemidega inimesi: tugirühmad lõpetasid töö, mõneks ajaks lõpetati vastuvõtud haiglates jne. Patsientide ravi jätkamiseks pöördusid paljud terapeudid, nõustajad ja arstid kiiresti videovõimaluste poole, et jätkata vastuvõttudega ja oma patsientide toetamist. Näiteks lansseeriti ka lastele mõeldud mänguline keskkond “Triumf Health”, mis pakub tuge vaimse heaolu saavutamiseks. 
• Telemeditsiinilahendused pakuvad patsientidele suuremat paindlikkust. Videokonsultatsiooni tegemiseks tervishoiuvaldkonnas on Eestis kasutusel MinuDoc, mis toimib vahendusplatvormina tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahel. MinuDoci platvormil töötava arsti hinnangul on umbes 50% põhjustest, millega platvormi vahendusel pöördutakse, lahendatavad füüsilise kohtumiseta. Tasulist veebinõustamist vestlusakna, telefoni- või videokõne vahendusel pakub Viveo Health. Videolahendustega pakutakse vastuvõtuaegu ka näiteks õhtuti või nädalavahetuseti.
• Loomisel on mitmed kaugteenuste projektid, eesmärgiga lihtsustada patsiendi liikumist tervishoiusüsteemis, saada õigeaegset ja asjakohast ravi ja tuge erinevatelt spetsialistidelt. Näiteks Järveotsa Perearstikeskuse projekt, mis on proaktiivne terviseteekonna digidisainer ning aitab koostada personaalse tervise/ravipaani. Aga ka näiteks Terviseagentuuri OÜ Eelvisiit, mis on digitaalne triaažimoodul.

Telemeditsiin vajab samuti uusi tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi selleks on mitmeid: nutikellad, muud aktiivsus- ja unemonitorid ning treeningute jälgimise seadmed, mis on juba laialt kasutusel isiklikuks kasutamiseks. Samas ei ole Eestis veel sinnamaani jõutud, et neid kasutada laiemalt tervishoius rakendatavate teadmiste allikana.

Tervishoiusüsteem ning eriti personaliseeritud tervishoid tähendab suurt hulka andmeid. Tervishoiuandmed ja nende kiire liikumine on abiks nii arstidele patsientide ravil kui teadlastele järelduste ja uute avastuste tegemiseks.

Tuleviku tervishoiu, mis tänu eriolukorrale on juba kohal, rakendamine patsientide hüvanguks ootab inimestelt kaasatust, avatust ja julgust, et uudsete lahenduste kasutuselevõttu kiirendada. Julgust ka küsida nii kaugvastuvõtte, digitaalseid tagasiside andmise võimalusi, aga ka ise leida vastavalt oma probleemile väljatöötatud rakendusi, mida saab tervishoiuspetsialistidega jagada.

¹ Koonin et al. (2020). Centers for Disease Control and Prevention 69, 1595-1599
² https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/kaugteenuste-naidisprojektid
³ https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/kaugteenuste-arendamine/kaugvastuvotud
⁴https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Kaugteenuste%20eelanal%C3%BC%C3%BCs.pdf
⁵ https://www.fortunebusinessinsights.com/industry-reports/telemedicine-market-101067
⁶ Arenguseire keskus, “Eesti Tervishoiu tulevik: stsenaariumid aastani 2035”, 2020 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/11/2020_tervishoid_Eesti_tervishoiu_tulevik_kokkuvote.pdf