Tänu viimase kümne aasta jooksul toimunud teaduslikele läbimurretele ning juba olemasolevate ravimeetodite edasi arendamisele on vähki haigestunud inimeste elukvaliteet ja eluiga hakanud kasvama. Üheks võimsaks relvaks vähi vastu võitlemisel on immuunravi, mis stimuleerib patsiendi immuunsüsteemi nii, et see hakkab vähirakkudega võitlema. Tegemist on tõhusa ning paljulubava ravimeetodiga, mis on tõusnud vähiravis üheks peamiseks fookuseks. 

Jaanuaris toimus koostöös ravimifirma Roche’iga virtuaalne üritus “Vähi immuunravi: tuleviku vaade”, kus oma ala eksperdid rääkisid lähemalt sellest, mida toob tulevik vähiravis ning täpsemalt just vähi immuunravis. 

Kas lähiaastatel terendab uus läbimurre?

Suure läbimurde immuunravis tõi PD-1 valgu avastamine (programmeeritud rakusurm-1), mille peamiseks funktsiooniks on tagada, et immuunsüsteem ei hävitaks terveid keharakke. Ravi üheks osaks on valgu blokeerimine, et immuunsüsteem saaks hakata vähirakkude vastu võitlema.

Vähiravi on keeruline valdkond selle poolest, et vähi tüüpe on erinevaid ning need reageerivad ka ravile erinevalt. Samuti on iga patsient erinev ning arvestada tuleb tema immuunsüsteemi ja tervisliku seisundiga, mis võib mõjutada seda, milline ravi on talle parim. “Igal vähi tüübil on mingil kujul resistentsus ja teadlaste üheks suureks eesmärgiks on selgitada välja eri vähi tüüpide resistentsuse ühisosa või printsiip, mis on kõige aluseks,” selgitab Lausanne’i ülikooli haigla onkoloogiaosakonna juht Olivier Michielin. “See võimaldaks minna ravimeetoditega uuele tasemele ning ennetada seda, et mõni vähi tüüp ravile ei allu.”

Immuunsüsteem vajab õpetamist

Üheks oluliseks eesmärgiks on võtta olemasolevatest raviviisidest maksimum ning parandada nende kvaliteeti. “Tegelikkuses kasutatakse vähi ravimiseks eri meetodite kombinatsioone ning teadlased uurivad, kuidas siduda olemasolevaid meetodeid uuema põlvkonna immuunraviga,” selgitab Roche’i Zürichi innovatsioonikeskuse vähi immuunravi osakonna juht Pablo Umaña. “Selleks on käimas kliinilised uuringud, et mõõta, kui tõhus on ühe või teise ravi kombinatsioonid.”

Suureks väljakutseks on saada inimese immuunsüsteem vähirakke ära tundma ning neile aegsasti reageerima. Vähirakke tuleb immuunsüsteemile tutvustada nii, et immuunsüsteem saaks aru, et need tuleb hävitada. “Kui immuunsüsteem on vähi tuvastanud, saab see reageerida T-rakkude abil, mis hakkavad vähiga võitlema,” räägib Umaña. Üheks eesmärgiks on selle kõrval kindlasti inimese T-rakkude toetamine ja tugevdamine.

“Nagu öeldud, on PD-1 väga tõhus meetod, aga see eeldab, et patsiendi immuunsüsteem on vähirakud juba tuvastanud,” kinnitab Umaña. “Seepärast töötab meetod praegu vaid 20–25 protsendil patsientidest ning ülejäänud patsientide puhul tuleb esmalt tegeleda sellega, et organism tuvastaks vähirakud,” selgitab Umaña.

Üks viis immuunsüsteemile vähirakkude ära tundmist õpetada on vaktsineerimine. MRNA-tehnoloogiat saab immuunravis väga tõhusalt ära kasutada ning tulevikus saab see ilmselt ka reaalsuseks. Tegemist oleks jällegi kahe meetodi kombineerimisega: esmalt aitab vaktsiin T-rakkudel vähirakud tuvastada ning seejärel määratakse patsiendile immuunravi. 

Töö käib kahel rindel

Täiesti uut lähenemist vähiravis järgmise viie aasta jooksul oodata ei ole, küll aga on plaanis parandada vähihaigete elukvaliteeti ning tõhustada olemasolevaid ravimeetodeid. “Teadlased töötavad jõudsalt selle nimel, et muuta olemasolevad meetodid tõhusamaks ning leida viis, kuidas hinnata, milline ravi sobib millisele patsiendile kõige paremini,” räägib Michielin.

Siinkohal on väga oluliseks abivahendiks raviandmete digitaliseerimine, sest olemasolevate andmete põhjal on võimalik paremini hinnata, milline patsient reageerib hästi ühele ja milline teisele ravile. Samuti saame vaadelda seda, millised vähi tüübid alluvad ravile paremini ja miks, ning võrrelda erinevate ravimeetodite tõhusust. 

Kuidas muutub haiguse diagnoosimine?

Vähk on aegkriitiline haigus, mis tähendab seda, et mida varem haigus avastatakse, seda paremad on patsiendi väljavaated. “Diagnoosimisel on meil palju õppida olemasolevast statistikast ja patsientide terviseandmetest,” räägib Roche’i varajaste kliiniliste uuringute osakonna juht Dominik Ruettinger. “Vähki suremus on viimase üheksa aasta jooksul langenud tervelt 30 protsenti ning tänu sellele on päästetud umbes kaks miljonit elu. Sellel on kolm peamist põhjust: varane avastamine, elustiililised muutused ehk suitsetamise vähendamine ning tõhusam ravi.”

Järgmise kümne aasta plaan on jõuda nii kaugele, et vereproovist oleksid tuvastatavad ka kõige algelisemad vähi tunnused. “Samuti on siis vaja leida uus lähenemine niivõrd varajases staadiumis vähi raviks, sest kui haigus on alles tekkimas, peab ravi olema samuti veidi leebem, et organismi säästa,” seletab Ruettinger. “Immuunravi sobib selleks väga hästi, sest tänapäeval suudame oluliselt paremini leevendada sellega kaasnevaid kõrvaltoimeid.” 

Vähiga elamine

Vähk on krooniline haigus, millesse haigestumise risk tõuseb eluea kasvuga ja võib elu jooksul hinnanguliselt meist umbes pooli ohustada. Tänu olemasolevate ravimeetodite arengule on vähki suremine hakanud langema ning see tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas vähi kui kroonilise haigusega elada. “Tõhusamaks peab muutuma vähihaigete tervise jälgimine ja uute võimalike kollete varane avastamine,” selgitab Michielin. “Samuti tuleb eduka ravi lõpul selgeks teha, kas vähk on tõesti välja ravitud või lihtsalt ajutiselt mitteaktiivne.”

Vähiravi fookus on suures osas inimesel endal ja sellel, milline on tema tervislik seisund ja kui tõhus on tema immuunsüsteem. Seega on vähiravis suur roll ka täppismeditsiinil — igale patsiendile tuleb läheneda individuaalselt ning leida talle sobivaim variant. Personaalmeditsiin ja immuunravi on vähiravi tuleviku kaks peamist märksõna ning järgmistel aastatel võib oodata vähiravis suuri edusamme just olemasolevate meetodite arendamisel ja uuendamisel.