Rinnast ootamatult avastatud tükk võib arusaadavatel põhjustel tekitada naises palju ärevust ja teadmatust. Siiski ei viita sugugi kõik kahtlased moodustised rinnavähile – kordades rohkem esineb naistel just healoomulisi muutusi. Millised need on ning missugustel juhtudel tuleks pöörduda arsti poole, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhtivarst-mammoloog ja rinnakirurg dr Gabor Szirko.

Teadlikkus on kõrge, kuid sõeluuringutel käiakse vähe

Dr Szirko sõnul on Eesti naiste teadlikkus rinnavähist suhteliselt kõrge, kuid muret valmistab pigem see, et haigus avastatakse liiga sageli ehk hilises staadiumis. Selle olukorra aitaks edukalt ära hoida sõeluuringutel osalemine, millest osavõtt võiks eestlaste seas olla kõrgem.

“Ehkki meile tundub, et inimesed justkui kardavad sõeluuringuid või nad pole kursis, kuidas see toimub, on küsitlused näidanud, et probleem seisneb pigem selles, et pealtnäha terve inimene ei pea seda vajalikuks,” nentis ta.

Samuti mõjutab sõeluuringutel käimist inimese elukoht ja sealne arstiabi kättesaadavus. “Sõeluuringutel käivad vähem just linnainimesed, maakohtades elavad naised seevastu lähevad reeglina skriiningule kohe, kui mammograafiabuss nende kodukohta külastab,” rääkis dr Szirko.

Ent ühena suurtest põhjustest näeb dr Szirko ka juhuslikke arstivisiite: ehkki naistearsti külastamiseks saatekirja tarvis ei ole, käivad inimesed vastuvõtul pigem juhuslikult ning pole kuigi hästi kursis, milliseid uuringuid seal tehti. “On teada, et juhuslik arstivisiitidel käimine vähendab sõeluuringutel käimise protsenti,” kinnitas ta.

Valu ei ole rinnavähi sümptom

Reeglina on naine altim arsti vastuvõtule pöörduma siis, kui tunneb rinnas valu ehk tajub selget ohumärki. Valu viitab sageli aga dr Szirko sõnul reeglina mõnele teisele põhjusele, mitte rinnavähile.

“Suur hulk patsientidest, kes rinnakabinetis käivad, tuleb sageli vastuvõtule just valu tõttu. On ka juhtumeid, kus naisel valutas rind paar kuud tagasi, aga tal on endiselt väike ärevus sees. Rinnavähi puhul on aga reeglina tegemist valutu sõlmega rinnas,” kirjeldas dr Szirko.

Ent miks siis rinnad valutada võivad? Sageli võib see olla tingitud näiteks treeningkoormusest või lihaspingest. “Kui kaebuseks on valulikkus, soovitaksin olukorda veidi jälgida, anda õlavöötmele ja kätele puhkust ning vastuvõtuga veidi oodata. Kui valulikkus läheb üle paari nädalaga, pole vaja vastuvõtule tulla. Kui aga valu püsib mitu kuud, siis peaks kindlasti vastuvõtule tulema,” selgitas ta.

Samuti võib valulikkust suurendada pidev katsumine, mis on tingitud ärevast leiust ja selle peale pidevast mõtlemisest. “Näärmekude ise on sitke ja tihe ning jätab seetõttu vahel ekslikult mulje, nagu seal oleks mingisugune sõlm. Samuti esineb rindade valulikkust enne menstruatsiooni, mistõttu on rinnanäärmed mõnikord nii-öelda tükilisemad,” selgitas arst.

Põhjuseid on palju

Ehkki tükk rinnas on sage põhjus, miks rinnakabinetti pöördutakse, kinnitab dr Szirko, et pooltel juhtudest pole tegemist tüki, vaid mõne muu muutusega rinnas. Ülejäänud pooltel juhtudest võib olla põhjuseks tsükliline muudatus, mis naise tervisele mingisugust ohtu ei kujuta. 

Küll aga on kahtlane moodustis piisav põhjus arsti poole pöördumiseks ja kontrollimiseks. “Kui naine leiab rinnast tüki, tehakse arsti vastuvõtul vastav kontroll, piltdiagnostika, sageli võetakse ka proov,” rääkis ta. Siiski ei tähenda tükk veel rinnavähki: kõikidest avastatud moodustistest moodustavad rinnavähi juhtumid vaid umbes 5%.

Väga palju sõltub dr Szirko sõnul ka sellest, kas tegemist on imetava emaga või mitte. “Pärast sünnitamist või imetamiste esimestel kuudel esineb tükke rinnas sagedamini, olgu põhjuseks rinnapõletik või näiteks paisunud näärmekude,” rääkis ta. “Kuna enamasti on tegemist noorte naistega, on seos imetamisega küll üsna selge, kuid ka seal tuleb olla ettevaatlik ja lasta end siiski kontrollida.”

Fibroadenoomi esineb pigem noorematel naistel

Rinnast avastatud healoomulised muutused jagunevad dr Szirko kahte suuremasse gruppi: kui noorematel naistel viitab tükk rinnas sageli fibroadenoomile, siis vanuse kasvades suureneb tõenäosus rinnatsüstiks.

“Fibroadenoom on sõlm, mis tekib puberteedijärgsel ajaperioodil ning avastatakse sageli just 20. eluaasta ringis. Ta on liikuv ja sageli valutu sõlmeke rinnas, mis on rinnavähist väga hästi eristatav – kui viimane tõmbab kudesid enda poole, siis fibroadenoom ehk healoomuline sidekoe näärekasvaja on mobiilne sõlmeke ning ultrahelis kergesti äratuntav,” selgitas ta.

Ehkki noorematel naistel biopsiaks (koetükikese võtmiseks haigestumise iseloomu kindlakstegemiseks – toim) vajadust üldjuhul pole, võetakse mõnikord fibroadenoomist ka proov, seda eeskätt vanematel naistel. “Reeglina fibroadenoomi siiski kirurgiliselt eemaldama ei pea, aga kui ta on näiteks väga suur, deformeerib rinda või häirib naist psühholoogiliselt, saab seda kirurgiliselt ravida,” kinnitas dr Szirko.

Vanematel, üle 40-aastastel naistel on siiski pigem soovituslik fibroadenoom rinnast eemaldada. “Me soovitame sõlme eemaldada, kuna esineb ka pahaloomulisi kasvajaid, mis on välimuselt ja struktuurilt fibroadenoomile sarnased, kuid tekivad just vanemas eas. Nooremal naisel on risk pahaloomuliseks kasvajaks väga väike,” märkis ta.

Tsüst avastatakse sageli juhuleiuna

Alates 35. eluaastast kuni menopausini võib naistel sageli esineda healoomulisi rinnatsüste ehk vedelikuga täidetud põiekesi, mis on valutud, sileda pinnaga ja samamoodi liikuvad. Tsüstide puhul on aga samuti tegemist moodustistega, mis naise tervisele ohtu ei kujuta.

Põhjus, miks vedelik rinda tekib, on teadmata. “Rinnanääre on pidevas muutumises ning aja jooksul võivad peenikesed juhakesed ummistuda. Kuna tegemist on näärmekoega, võib eritist tekkida mõnikord rohkem, kui imenduda jõuab. Selle tulemuseks ongi mõnikord tsüst,” selgitas ta.

Dr Szirko sõnul pole harv juhus, et väiksemad tsüstid avastatakse rinnast juhuleiuna. “Mõnikord jäävad tsüstid pildile juhuslikult ning see tekitab naistes väga palju muret. Seda leidu aga tegelikult rohkem reeglina kontrollimas käima ei pea,” rahustas arst.

Järjekord võib olla pikk, kuid abi saavad kõik

Haiguste vastu võitlemisel mängib väga suurt rolli ennetamine. Ehkki rinnavähi sõeluuringut viiakse läbi alates 50. eluaastast, ei tähenda see, et rinnavähki noorematel naistel üldse ei avastata. “Pigem on asi selles, et kontrollimise meetodid ei pruugi noortel naistel väga edukalt töötada,” selgitas ta.

Et aga rinnavähk on nooremal naisel pigem harv leid, on soovituslik arsti vastuvõtule minna siis, kui esineb konkreetne kaebus – rinnast avastatud tükk, naha sissetõmme või näiteks veritsus rinnanibust.

Väga tähtsaks peab dr Szirko just sõeluuringutes osalemist. “Meie meditsiin on tänapäeval sedavõrd nutikas, et ennetatavate haiguste jaoks on olemas vastavad programmid. Muus osas tuleks olla hoolas ja pöörduda ainult siis, kui tekib kaebus,” ütles ta.

Kaebuse ilmnemisel on võimalik pöörduda näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla rinna tervise kabinetti, kuhu saab tulla ilma saatekirjata. Sellest tulenevalt võivad aga järjekorrad olla vahel üsna pikad.

“Kui aga patsient on avastanud rinnast mõne tüki, siis tasub kirjutada kiri meiliaadressile rind@itk.ee ning sellisel juhul püüame alati leida võimaluse kiiremaks vastuvõtuks. Lisaks võib loomulikult ka perearsti või günekoloogi poole pöörduda, ent rinnakabineti suur eelis on eelkõige see, et kõik uuringud tehakse kohapeal ja korraga ära,” ütles dr Szirko lõpetuseks.