Targa patsiendi blogi

Mida teha, et halvaks läinud ravim ei jõuaks ringiga tagasi sinu joogivette?

Aeg-ajalt tasub teha oma koduapteegis üks korralik inventuur, et sorteerida välja kõik ravimid, mille säilivustähtaeg on möödas ja seetõttu ka toime kadunud.

Kasutamise tähtaja ületanud ravim hädas inimest ei aita ning see võib olla kasutamise korral ohtlik. Samas ei tohi aegunud ravimit ka prügikasti ega WCsse visata, sest see on omakorda ohtlik keskkonnale. Seega on oluline teada, mida aegunud ravimitega peale hakata.

Ravim ei ole olmeprügi

Paljud ravimid ei ole biolagunevad, mis tähendab, et nende jäägid jõuavad vale käitluse korral lõpuks ringiga inimeste joogivette ning võivad mõjutada teiste tervist. Võib küll tunduda, et ühe inimese ravim prügikastis või kanalisatsioonis märkimisväärset kahju ei tee, aga siin tuleb arvestada, et ravimeid kirjutatakse välja iga päev tuhandetele inimestele. See tähendab, et tegelikult jõuab keskkonda ja veevarudesse tohutu hulk farmakoloogilisi aineid, mida tegelikult seal olema ei peaks.

Oluline on mõista, et probleem pole vaid hüpoteetiline. CWPharma projekti käigus selgus, et Läänemere riikides viskab 16–80 protsenti küsitlusele vastanutest oma vanad ravimid olmeprügi hulka ning 3–30 protsenti laseb need kanalisatsioonist alla. Euroopa Liidu riikides tervikuna jääb korralikult käitlemata 50–90 protsenti kõikidest ravimitest, mis on probleemiks, kuna tänased reoveepuhastid ja filtrid veest ravimijäätmeid eemaldada ei suuda. Ka prügilatesse ladestatud jäätmetest võib ravimijääkidega reostunud vesi sattuda pinnasesse ning tagasi meie joogivette.

Vii ravim sinna, kust see tuli

Aegunud ravimitest vabanemine on tegelikult lihtne ning variante on selleks kaks. Taanis, Eestis, Soomes ja Rootsis saad aegunud ravimi lihtsalt tagasi apteeki viia. Rootsi apteegid pakuvad klientidele vana ravimi tagasi toomise korral isegi väikest boonust.

Apteekidel on kohustus võtta vastu kõlbmatud ravimid ning need hävitamisele suunata ja kliendid selle eest midagi maksma ei pea. See ei tähenda, et võid valimatult kõik jäätmed apteeki viia — toidulisandeid, loodustooteid ja mitmeid meditsiiniseadmeid apteegid vastu võtma ei pea. 

Teine variant on toimetada vanad ravimid ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, kuid sellisel juhul veendu kindlasti enne, kas sulle lähimas punktis ikka võetakse ravimeid vastu. Ohtlike jäätmete konteinerite paigaldamise eest vastutavad kohalikud omavalitsused ehk linn või vald ning sulle lähima konteineri kohta leida infot oma kohaliku omavalitsuse veebilehelt. 

Kui oled ravimid toimetanud apteeki või ohtlike jäätmete punkti, suunatakse need sealt edasi hävitamisele. Euroopa riikides tehakse seda peamiselt väga kõrgel temperatuuril
(1300 °C) põletamise teel. Mitteohtlikud ravimijäätmed jõuavad aga sageli prügimäele — seejuures on aga kindlaks tehtud, et need ravimid võivad ka sinna minna. 

Tasub ka tähele panna, et üks kõige efektiivsemaid viise, kuidas tagada, et ravimijäägid ei jõuaks loodusesse, on liigtarbimise vältimine. Sestap on mõistlik enne apteeki minekut vaadata, kas ravim on päriselt otsas või on see lihtsalt koduapteegi sügavustesse mattunud. Nii saad teha kindlaks, et järgmine kord aegunud ravimeid ära viies on nende kogus märksa väiksem ja risk loodusele seega veelgi maandatud.

Märksõnad: , ,
Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.