Mida vereanalüüs tegelikult ütleb: kuidas lugeda selle tulemusi?

Vereanalüüs võib kinnitada või ümber lükata võimaliku diagnoosi, kuid selle tõlgendamisel eit ohi teha ennatlikke järeldusi.Foto: Shutterstock

Et kaebuste põhjused üles leida, suunatakse patsient arstivisiidil sageli vereproovi andma. Vere põhiparameetrite uuring ehk hemogramm annab organismi seisundist üldise ülevaate, võimaldab diagnoosida ja jälgida mitmeid vererakkudele mõju avaldavaid haigusi ja seisundeid, näiteks kehvveresust (aneemiat), infektsioone, põletikku, veritsushäireid.

Hemogramm näitab ka immuunsüsteemi seisundit ja vere hapniku transportimise võimet, organismi vedelikutaset ning annab teavet organismi tervisliku seisundi või mõne organi toimimise kohta. Veres sisaldub väga palju informatsiooni – see näitab hemoglobiinitaset, valgete ja punaste vereliblede hulka, veresuhkru- ja kolesteroolisisaldust.

Vereprooviga saab kinnitada ka südamelihase infarkti või põletike esinemist organismis. Sellest saab välja lugeda rasedust juba üsna varases staadiumis ning testida HI-viirust ja C-hepatiiti.

Milliseid vere näitajaid mõõdetakse?

Ferritiin näitab raua taset organismis, selle madal väärtus viitab rauavaegusele. Ühtlasi on see abistav analüüs mitmesuguste mittespetsiifiliste kaebuste, nagu väsimus, üldine nõrkustunne, isupuudus,  põhjuste väljaselgitamisel.

Tundliku põletiku ja südame-veresoonkonnahaiguste riski ehk CRP tulemusi peab hindama kompleksselt koos teiste südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoritega.

C-reaktiivne valk on maksas sünteesitav nn ägeda faasi valk. Tervetel esineb seda seerumis väga madalas kontsentratsioonis. CRP sisaldus veres suureneb põletikulise protsessi korral väga kiiresti. 6–8 tunniga võib tõus olla isegi 1000 korda üle algväärtuse. Põhjuse taandumisel väheneb ka CRP sisaldus veres kiiresti. CRP roll põletikuprotsessis on seondumine bakterite rakumembraaniga opsonisatsiooniprotsessi kaudu, osalemine komplemendi kaskaadi ja T-lümfotsüütide aktiveerimises.

Mõõdetakse ka glükoosi taset plasmas. Tegemist on organismi peamise energiaallikaga, mille kõrge väärtus võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele. Veresuhkru kontrollimise puhul on kõige tavalisem, et veresuhkru taset mõõdetakse hommikul enne sööki.

Glükohemoglobiini (HbA1c) koguse määramine veres aitab diabeeti diagnoosida  ja selle kulgu  jälgida. Ühtlasi võimaldab kindlaks teha neid inimesi, kel on suurem risk diabeeti haigestuda. HbA1c tase peegeldab glükoosi taset organismis määramisele eelneva 12 nädala jooksul.

Alaniini aminotransferaas (ALAT) võimaldab hinnata maksakahjustuse esinemist, selle väärtus võib ajutiselt tõusta pärast tugevat füüsilist koormust.
Kreatiniin (+eGFR) aga näitab, kas neerud töötavad normaalselt, selle väärtus sõltub muuhulgas lihasmassi suurusest.

Kõrge kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) tase veres näitab enamasti kilpnäärme alatalitlust, madal TSH ületalitlust.

Vitamiin D (25-OH) tase mõjutab immuunsüsteemi tugevust, sooritusvõimet ja lihasjõudlust.

Selle defitsiit võib olla üheks kevad- ja sügisväsimuse põhjustajaks, kuid madalat D-vitamiini taset seostatakse ka näiteks südame-veresoonkonna haiguste, stressi, kõrgvererõhutõve, diabeedi ja vähi tekke kõrgenenud riskiga

Kolesterooli tase veres võimaldab hinnata südame-veresoonkonna haiguste tekke riski hinnata.

Ära tee ennatlikke järeldusi

Vereanalüüsi lugemisel on oluline meeles pidada, et tulemusi võivad moonutada mitmed tegurid – näiteks vanus, sugu, stressitase, elukoha kõrgus või kliima.

Analüüsi tulemuste tõlgendamine normaalväärtuste alusel on väga oluline, kuid tulemusi saavad interpreteerida ja täpsema diagnoosi panemiseks kasutada ainult tervishoiutöötajad.

Vereanalüüsi näitude referentsväärtused saab täpsemalt vaadata SIIN.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.