Targa patsiendi blogi

Miks meil nii palju allergiaid on? Neid saab sageli ennetada

Kas meile ainult tundub või ongi allergiaid rohkem kui kunagi varem?Foto: Shutterstock

Käimas on kevadiste allergiate kõrghooaeg – iga nädalaga lisandub aina rohkem kevadisi õitsejaid, mis pakuvad ilu küll silmale, kuid on siiski iga-aastaseks halvaks uudiseks allergikutele meie keskel. Miks allergiad üldse tekivad ning kas meil õnnestub neid ennetada, räägib Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia resident Maria Mikkal.

Milline on allergia olemus, miks ta üldse tekib?

Olemuselt on allergia puhul tegemist immuunsüsteemi tasakaaluhäirega. Seetõttu arvavad meie immuunrakud, et teatud valgud, mis tegelikult organismile ohtu ei kujuta, on siiski ohtlikud ning hakkavad neid ründama.

Kui tegemist oleks mõne viiruse või bakteriga, oleks selline rünnak täiesti põhjendatud. Ent kui tegemist on mõnest toiduainest pärit valgu või õietolmu valguga, siis tegelikult ei põhjusta see ju organismile halba. Ent kuna immuunsüsteem ei toimi õigesti, hakkab ta valku ründama ning immuunsüsteemi aktiveerumise tagajärjel tekivadki erinevad kaebused.

Millised on kõige levinumad kaebused? 

Allergiat on mitut erinevat tüüpi: allergiatest rääkides peetakse tavaliselt silmas kiiret tüüpi allergiat, kus allergeeniks võivad olla õietolm, loomakarvad, tolmulestad ja ka toidud ehk kõik ained, mis põhjustavad kaebusi sissehingamise tõttu. Kuna õitsemisperioodil allergeen mõjub hingamisteedele, puudutavad kaebused peamiselt just limaskesti: silmad hakkavad sügelema või punetama, nina muutub vesiseks või kinniseks, esineb aevastamist. Vahel võib limaskestade ärritus väljenduda ka sügelustundena ninas, kurgus ja isegi kõrvades. Kui ülemised hingamisteed jäävad pikaks ajaks ravimata, on väga suur risk ka astma väljakujunemiseks.

Toiduallergiate puhul on esimesed kaebused seotud seedetraktiga: võib esineda kõhulahtisust, ebamääraseid valusid, puhitust. Väikestel lastel, kellel esineb atoopiline dermatiit (ehk nahapõletik), võib allergia haiguse kulgu veelgi ägestada, mistõttu tekib lööve ehk haigusele iseloomulikud punetavad kuivad laigud.

Aeglast tüüpi allergia puhul tekivad kaebused 2–7 päeva jooksul ning tavaliselt on tegemist eelkõige nahalööbega. Kõige tavalisem näide on see, kui inimesed ei talu teatud tüüpi ehteid ning allergiline reaktsioon tekib ainult selles kehapiirkonnas, kus toimus kontakt allergeeniga. Kui käekella metallis leidub aineid, mille vastu inimene on allergiline, tekib lööve ainult sellel randmel, kuhu käekell kinnitatud oli. Aeglast tüüpi allergia kestab kauem ning lööbe kadumine võib sestap võtta samuti kauem aega. Sageli on ilma ravita nendest väga raske lahti saada.

Sageli läheb allergia iseenesest üle. Kas see tähendab, et organism harjub siis allergeeniga ära?

See, et allergia möödub või läheb üle, ei ole kindlasti reegel, kuid mitte ka erand. Toiduallergia võib, aga ei pruugi üle minna. Põhjus võib olla selles, et isegi, kui inimesel on allergia, proovitakse tema organismi allergeeniga siiski tasapisi harjutada. Me ei saa ju teatud toiduaineid täielikult ja igavesti vältida.

Aga me teame ka seda, et allergia muudab oma olemust. Seda teatakse “allergilise marsi” nime all – kui lapsepõlves väljendub allergia toidu suhtes või nahamurede näol, siis vanemaks saades võivad tekkida hoopis ülemiste hingamisteede limaskestade kaebused. On üsna tavaline, et lapsel on atoopiline dermatiit ja allergia, mis läheb ühel hetkel paremaks, aga puberteedieas tekib hoopis allergia õietolmu vastu.

Tõsi on ka see, et laps võib allergiatest täiesti välja kasvada. Küsimusele, miks ühel lapsel on rohkem ja teisel vähem allergiaid, ei tea me tänaseni vastust. Ka praegu viiakse läbi erinevaid uuringuid. Teooriaid selle kohta, kuidas teha nii, et kõik lapsed kasvaksid allergiatest välja, on väga palju, kuid selget vastust veel mitte.

Miks meil allergiaid nii palju on? Kas me saaksime allergiate ennetamiseks ka ise midagi ära teha?

Jah, saame küll. Kindlasti ei tasu hoida elukeskkonda steriilsena. Kui perel on võimalus, et laps võiks veeta aega maal või suvilas, tuleks seda kindlasti teha. Ehkki paljude arvates on maapiirkondades palju puid ja muid taimi, mis just võiksidki allergiaid tekitada, siis tegelikult see nii ei ole. Lapsepõlves võiks just looduses kindlasti aega veeta.

Uuringud on näidanud, et lapse regulaarne kreemitamine on väga kasulik – eriti näiteks elupiirkondades, kus on rasked või sageli muutuvad ilmaolud, mistõttu puutub nahk kokku erinevate kliimateguritega. Kuna nahk on väga aktiivne immuunsüsteemi organ, võib selle kaudu tekkida sensibilisatsioon ehk tõenäosus võimalikuks allergiaks. Isegi tervete laste kreemitamine kaitseb nahka paremini ning ennetab võimalike toiduallergiate teket.

Kuna kaasaegsel inimesel on kokkupuude erinevate parasiitidega väga vähene, lähebki organismis sageli tasakaal ära. Kui me puutuks nendega rohkem kokku, oleks meil kohe kindlasti palju vähem allergiaid. See on üks selgitus, miks on vähem arenenud ühiskondades allergiaid vähem kui meil. Koduseid pindu desinfitseerida tasuks samuti mõõdukalt – eeskätt võiks kasutada talupojamõistust.

Üks suur põhjus, miks allergiaid on rohkem, seisneb kliimas: meie ilmaolud muutuvad pidevalt ning vahelduvad väga palju. Ka praegu näeme, et kevadilm on väga vahelduv, mistõttu õitsemisperiood pikeneb ja allergeenid püsivad pikemalt õhus. Ka linnale omane saastunud õhk mõjutab allergiate väljakujunemist. Väga palju sõltub ka sellest, milline on perekondlik eelsoodumus.

Milline on allergiate ravi tulevik? Kas tulevikus on võimalik neid haiguseid välja ravida?

Allergiate ravis keskendutakse hetkel peamiselt sümptomite ravile, mis tähendab, et ravimid kindlustavad selle, et limaskestades olev põletik ei läheks suuremaks, mis võiksid põhjustada raskemaid haiguseid nagu astma. 

Ent meil on olemas juba ka ravi, mille abil saab allergiaid välja ravida. Immunospetsiifilise teraapia põhimõte seisneb selles, et inimesele manustatakse allergeeni näiteks süstide või keelealuste tillkadena. See ravi võib kesta 3–5 aastat, selle käigus “programmeerub” organism ümber ega reageeri ohutule valgule enam nii ägedalt. See efekt ei pruugi kesta elu lõpuni, vaid näiteks 5–10 aastat ja siis uuesti tekkida. Samuti on olemas kõrvaltoimed, millega tuleb arvestada. Ehkki haigekassa katab seda ravi, on koroonapandeemia põhjustanud ravimile tarneraskuseid, mistõttu hetkel sel aastal me ei pruugi alustada ravi kõikidele soovijatele. Loodame, et järgmisel aastal olukord paraneb.

Praegu on kevadiste allergiate kõrghooaeg. Mida soovitaksid inimestele, kes kevadsuvisele hooajale vastu lähevad ning allergiate käes kannatavad?

Allergikud spekuleerivad sageli, kas parem on õues käia varahommikul või õhtul hilja. Tegelikult pole uuringud selget korrelatsiooni leidnud. Selge on aga see, et vihmastel päevadel on allergikutel parem enesetunne, kuna vihm peseb õietolmu maapinnale ning siis ei lendu õhus nii palju osakesi.

Mõelda tuleb eelkõige loogiliselt: kui inimesel on õietolmuallergia, siis tuleb arvestada sellega, mis parasjagu õitseb. Praegu näiteks õitsevad lepp ja sarapuu, maikuu algusest hakkab ka kask õitsema. Peamine eesmärk on vältida kontakti õietolmuga: õues võiks kanda suuri prille, kõige paremad oleksid sellised, mis oleksid ka külgedelt kinni. Maski on kindlasti soovitatav kanda, kuna ka see aitab kontakti vähendada. Koju tulles ehk enne magamaminekut võiks juukseid pesta, kuna vastasel juhul võib õietolm limaskestadele sattuda. Kodus võiks välisriided kohe koduriiete vastu vahetada, samuti tuleks õues käivaid loomi, eesotsas koeri pesta, kuna ka loomad toovad õietolmu sisse. Kõige tähtsam on mõelda loogiliselt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.