Koroonavaktsiini saabumine ei ole enam kaugel ning Euroopa ametid loodavad toimivale vaktsiinile rohelise tule anda veel selle aasta lõpus või juba uue alguses, kui kõik vajalikud uuringutulemused osutuvad sobivaks. Miks on oluline, et ravim läbiks uurimisel kolm ettenähtud faasi ning mille poolest sellele järgnevad protsessid üle kogu maailma erinevad?
Uuringud peavad olema põhjalikud
Mis tahes ravimite puhul on eelkõige oluline, et need oleksid inimesele ohutud ning annaksid organismile kaitse. Selleks tuleb nende väljatöötamisel järgida teatud nõudeid, sealhulgas peab potentsiaalne ravim läbima kindlad uuringfaasid, enne kui see lõplikult heaks kiidetakse ning käiku läheb.
Et nende uuringuteni üldse jõuda, tuleb ära teha suur ja põhjalik eeltöö, mille eesmärgiks on potentsiaalse vaktsiini koostisosa väljaselgitamine ja -arendamine. Reeglina viiakse läbi ka loomkatseid ning seejärel saab alustada vaktsiini testimist juba inimese peal.
Kui potentsiaalne vaktsiinikandidaat on leitud, algavad tervete ning üldjuhul noorte vabatahtlike peal esimese faasi uuringud, mille eesmärgiks on veenduda, et vaktsiinil poleks tõsiseid kõrvaltoimeid, näiteks kõrget palavikku või muud tugevat reaktsiooni.
Kui selles on veendutud, järgneb teine faas, mille käigus uuritakse, kas vaktsiin kujundab veres antikehade teket ehk kas temast on üldse kasu. Selles etapis kujuneb ka arusaam, kui suur võiks vaktsiini annus olla. Vajab rõhutamist, et teise faasi alusel ei saa veel öelda, et vaktsiin töötab.
Et päriselt vaktsiini kasutama hakata, tuleb enne läbi viia kolmas faas — see on kõige tähtsam faas. Kolmanda faasi uuringute maht võib ulatuda kümnete tuhandete inimesteni. Üldjuhul kuulub erinevatesse gruppidesse ka platseeborühm, kellele ei manustata päris ravimit, vaid suhkrulahust või muud petteravimit. Seejärel saab erinevate rühmade tulemusi omavahel võrrelda ning teha järeldused, kas vaktsiin toimis või mitte. Samuti saab niiviisi võrrelda kõrvaltoimeid. Pole haruldane, et kolmanda uuringufaasi tulemuste nägemiseks kulub aastaid.
Asjaga on kiire
Nii mõnigi riik on aga praeguse aja oodatuima uudise ehk tõhusa koroonavaktsiini juba välja hõiganud. Teateid triumfeeriva koroonavaktsiini kohta tuli Venemaalt juba mitu kuud tagasi, ehkki tegelikult pole sellest vaktsiinist kuigi palju teada.
Teadlaste seas põhjustab skeptitsismi peamiselt fakt, et Sputniku-nimelise vaktsiini kohta pole ilmunud põhjalikke teaduspublikatsioone. Samuti näib juba teise uuringufaasi järel heakskiidu saanud vaktsiin olevat pigem poliitilise teadusvõidujooksu vili. Veel enam: järgmine ehk kolmas faas on vaktsiini heakskiitmise puhul määrava tähtsusega.
Siiski ei tähenda eelnev, et koroonavaktsiini peaks veel aastaid ootama. Informatsiooni vaktsiinide kõrvaltoimete ja tõhususe kohta saab teada kiiremini, kui tavapärane protsess lubaks, ent sellisel juhul tuleb arendusprotsessile otsa vaadata juhtumipõhiselt, teha tihedat koostööd regulaatoritega ning viia uuringufaase läbi samaaegselt — seda koroonavaktsiini puhul ka tehakse. Oluline on siinjuures, et tulemused oleksid ikkagi esinduslikud ja vastaksid kõikidele standarditele.
Kriitika Suurbritannia suunas
8. detsembril nägi kogu maailm, kuidas 90-aastane Margaret Keenan Suurbritannias maailma esimese ametliku koroonavaktsiini sai. Mitmete Euroopa riikide juhtivad eksperdid ja poliitikud on seda sammu kritiseerinud.
Käimasoleva Brexiti valguses on viimase pooldajad väitnud, et Suurbritannia kibekiire tegutsemine räägib vaid Brexiti kasuks — triumfiks nimetas seda ka sealne tervishoiuminister Matt Hancock. Ent üleminekuperioodil kehtib Suurbritannias veel Euroopa Liidu õigus, mistõttu on Brexitiga siin vähe pistmist ja reaalsuses on tegu Suurbritanniale antud erandiga. Suurbritannia ravimiameti juhi June Raine’i sõnul on Suurbritannial täidetud kõrgeimad ohutus- ja kontrollistandardid, millega kogu protsessi usaldusväärsus tagatakse.
Euroopast valusamini salvasid Suurbritannia otsust Ameerika Ühendriigid. Valge Maja koroonaviiruse töörühma juhtivekspert Anthony Fauci kritiseeris riigi otsust, viidates kiirustamisele, kuid hiljem ta siiski vabandas ning täpsustas, et tal on Suurbritannia teadusesse ja kontrollimehhanismidesse jätkuvalt usku.
Millal siis asja saab?
Samal ajal kui Suurbritannias juba inimesi vaktsineeritakse, on Euroopa Ravimiamet vaktsiinikandidaatide kiiremaks hindamiseks moodustanud ekspertide töörühma ja loonud kiirendatud hindamisprotseduuri. Sealjuures pole hindamiskriteeriumide osas järeleandmisi tehtud ning jälgitakse teravalt, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne, isegi kui uuringufaase viiakse läbi samaaegselt.
Samuti ei leevendata müügiloa saamise tingimusi, mis on suuresti põhjus, miks Euroopa Liidul siiamaani veel vaktsiini pole. Vaktsiin jõuab Eestisse pärast seda, kui Euroopa Komisjon on müügiloa väljastanud.
