Targa patsiendi blogi

Mis on praegu ja kuidas edasi: uus indeks toob välja Eesti tervishoiu head ja vead

Üheks olulisemaks märksõnaks tervishoiu tuleviku teemal on patsiendikesksus ehk personaalne tervishoid. Riigid peavad oma süsteemide täiustamiseks palju vaeva nägema ning esimene samm paremuse poole on hetkeolukorra kaardistamine.

Selleks on loodud Euroopa riikide avalike andmete põhjal tervishoiu tulevikukindluse indeks. Indeksi eesmärk on tuvastada kitsaskohad, aga tõsta ka esile seda, mis on juba hästi ning millest võiks ka teised riigid eeskuju võtta. Andmete põhjal saavad riigid koostada plaani, seada prioriteedid ning asuda tööle.

Kas 2020. aasta indeks annab Eestile põhjust rõõmustada või hoopis ajendi rohkem pingutada?

Anamneesis on nii head kui halba

Eesti tugevuseks on see, et riigina oleme väike ning see võimaldab meil hõlpsamini andmeid koguda ning need digitaliseerimise teel lihtsalt kättesaadavaks muuta. Oma silmapaistva e-tervishoiusüsteemiga oleme IT-lahenduste ning andmete kättesaadavuse poolest 34 riigi seas esimesel kohal. 

Suures pildis on Eesti 34 võrreldud riigi seas personaalse tervishoiu indeksis 11. kohal ning meie skoor on 57. Esikolmikus on Soome (73), Saksamaa (69) ja Rootsi (69) ning vahetult Eesti järel Belgia (54), Šveits (54) ja Norra (54). Indeksi lõppu jäävad Rumeenia (26), Küpros (22) ja Serbia (17). 

Üldedetabelis esikoha haaranud Soome edule aitab sealse välisministeeriumi tervise ja heaolu saadiku Päivi Sillanaukeese sõnul kaasa asjaolu, et riigis on digitaalne kirjaoskus heal tasemel ning inimesed jagavad hea meelega oma andmeid. Niisamuti on heale tulemusele kaasa aidanud hästi töötav andmevahetustaristu ning pidevalt paranev juriidika, mis võimaldab andmeid maksimaalselt ära kasutada.

Kas Eesti tervishoiusüsteem on jätkusuutlik?

Tööd vajab tervishoiuteenuste integreeritus ja kättesaadavus ühiskonnas. Nimelt on Eesti tervishoiusüsteem jätkusuutlikkuse poolest 30 riigi seast 26. kohal ehk indeksis on meie skoor 42. Esikolmik on sedapuhku Norra (77), Šveits (75) ja Taani (74) ning Eesti järel tulevad Läti (33) ja Leedu (39). Jätkusuutlikkuse indeksis arvestatakse mitut aspekti: ligipääsu tervishoiuteenustele, ravi tulemuslikkust, innovatsiooni, kvaliteeti ja süsteemi vastupidavust. 

Kui personaalse tervishoiu indeksi järgi on Eesti tervishoiuteenuste kättesaadavuse poolest 12. kohal, siis Eesti inimesed ise hindavad tervishoiuteenuste kättesaadavuse võrdlemisi madalaks (indeks 28, Saksamaal on see näiteks 79). See hõlmab ravimite, eriarsti aegade, diagnostika ning erinevate ravivõimaluste ajakohast kättesaadavust. 

Kuhu edasi?

Üks viis süsteemi jätkusuutlikkuse parandamiseks on pöörata senisest rohkem tähelepanu patsiendi enda rollile oma tervise hoidmisel ning teadlikkuse tõstmisele. Nimelt investeerib Eesti 34 riigi seast keskmisest rohkem haiguste ja terviseprobleemide ennetamisse — ennetava ravi indeksis on Eesti Euroopa lõikes 6. kohal. Üks patsiendikeskse tervishoiu eeliseid ongi see, et mida teadlikum on patsient ise, seda paremini oskab ta oma tervist hoida ning nii saab tulevikus kokku hoida ravikulude pealt.

Siiski on selge, et Eestil on veel hoogsalt arenguruumi ja võimalust õppida edetabeli tippudelt, et tagada süsteemi edasine areng ning jätkusuutlikkus. On selge, et tulevad aastad saavad olema huvitavad, ning mida aasta edasi, seda rohkem võib leida turul uusi lahendusi, mida saab hõlpsalt ära kasutada ka meie tervishoius.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.