Birgit Aasmäe, TalTechi tervishoiutehnoloogia magistrant
Brüsselis, aga ka Eestis räägitakse üha rohkem väärtuspõhisest tervishoiust (ingl k value based healthcare), mis hakkab aina enam asendama teenusepõhist tervishoidu. Mida väärtuspõhine tervishoid tähendab, millistest väärtustest me räägime, kuidas väärtust luua ning millised osapooled on seejuures olulised?
Euroopa Komisjon lõi tervishoiu investeeringute ekspertrühma, et saada teaduspõhist nõu, kuidas tervishoiusüsteemi moderniseerida ja tagada selle jätkusuutlikkus. 11 tippteadlast kirjeldas selles võtmes, millistest väärtustest peaks tänapäevane tervishoid lähtuma. Nad tõid välja neli väärtust: personaalsus, õiglus, efektiivsus ja solidaarsus, mis sammastena hoiavad ühiselt üleval oma katust — väärtuspõhist tervishoidu.
Milline on väärtuspõhises tervishoiusüsteemis ravimitootja roll
Üleminek haiguskeskselt lähenemiselt inimkesksele ja väärtuspõhisele lähenemisele nõuab patsientide vajaduste, eesmärkide, prioriteetide ja eelistuste kesksele kohale panemist tervishoiusüsteemi kõikidel tasanditel: alates uurimis- ja arendustegevusest, ravimite ja meditsiiniseadmete arendamiseni, aga ka kliinilises praktikas, teenuste kujundamise hindamisel.
Edaspidi on patsientidel suurem roll uute ravimeetodite uurimisel ning arendamisel: nad saavad jagada oma ravikogemusi ning teadmisi haigusega elamisest ning määravad ise, millised tervishoiuteenused nende elukvaliteeti parandaksid. Patsiendi jaoks ei tähenda innovatsioon tervishoius ainult uusi raviviise, vaid ka paremaid ravimeetodeid ja elukvaliteeti suurendavaid tervishoiuteenuseid — näiteks ravimeid, mittefarmatseutilisi valikuid, enesejuhtimise tuge või ravi osutamise ja korraldamise muutmist.
Teadus- ning arendustegevuses on siiani veel vähe kasutusel patsientide endi poolt määratletud prioriteedid ning soovitud ravitulemused. Väärtuspõhise ning inimkeskse lähenemise saavutamisel on suur kasutamata potentsiaal patsientide uuringutesse kaasamine.
Ravimite hinnakujundus on siiani olnud tugevalt seotud teadus- ja arendustegevuse kulude ning nende investeeringute tagasimaksmisega, mitte patsiendile loodud väärtusega. Ravimite väljatöötamine on kulukas ning Euroopa riikides makstakse see suures osas riiklikust rahakotist tagasi riiklike tervisekindlustustega, nagu näiteks haigekassasüsteem Eestis. Enamikus Euroopa riikides kasutusel olev teenusepõhine tasustamine (ingl k pay-for-performance) on küll hea tervishoiusüsteemi efektiivsuse mõõdik, kuid loob stiimuli teha ning kulutada rohkem, mis omakorda ei ole kooskõlas parimate ravitulemuste saavutamisega. Tasustades puusaliigese asendamist teenusepõhiselt, luuakse stiimul teha rohkem operatsioone kergemate juhtumite peal.
Hinnakujundus peaks hoopis põhinema väärtustel ja tulemitel, mida tervishoiuteenus inimese tervisele annab. Väärtuspõhine hinnakujundus (ingl k value-based pricing) suunab teadus- ja arendustegevust suurema väärtusega tervishoiuteenuste loomise poole. Väärtustel põhinevad hinnad annavad tugeva signaali kasumit maksimeerivatele ravimiettevõtetele kõrgema väärtusega innovatsiooni poole püüdlemiseks teadus- ning arendustegevuses. Ikka kõik selleks, et patsiendi väärtusi paremini arvestataks.
Allikas: https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/expert_panel/docs/024_defining-value-vbhc_en.pdf
