Ainevahetushäireid diagnoositakse maailmas järjest rohkem – ehkki selle taga on inimeste järjest paranev teadlikkus, leiab dr Sergey Saadi, et oluline põhjus seisneb ka ebatervislikes elustiiliharjumustes ja stressis, mistõttu on erinevad ainevahetusega seotud terviseprobleemid kergemad tekkima.
Miks ainevahetushäireid nii palju diagnoositakse?
Ainevahetushäire tähendab, nagu nimigi ütleb, diagnoosi, kus organismis leidub mõnda vajalikku ainet kas liiga palju või liiga vähe – olgu selleks mõni vitamiin, mineraalaine, aminohape või hormoon. Seega kuuluvad ainevahetushäirete hulka näiteks kilpnäärme üle- ja alatalitlus, rauapuudus, diabeet ja podagra.
Kuid miks ainevahetushäire välja kujuneb? Dr Saadi sõnul võib sellel olla väga palju erinevaid põhjuseid. “Kindlasti diagnoositakse ainevahetushäireid tänapäeval varasemast rohkem, kuna teadlikkus on paranenud. Samas põhjustavad ainevahetushäireid sageli näiteks antibiootikumide liigtarbimine, mis häirib soolebakterite tööd, aga ka keskkonnasaaste, mille tulemusel jõuab inimese organismi erinevaid kahjulikke aineid, mis kutsuvad esile hormonaalse muutuse,” selgitas ta.
Samuti ei saa alahinnata geneetika mõju. “Vanematelt päritud ainevahetushäire võib mõjutada ka järglaste tervist. Samas on uuringud näidanud, et näiteks koroonaviirus võib autoimmuunhaigusi provotseerida – nende alla kuuluvad ka ainevahetushäired, sealhulgas kilpnäärmehaigused, mille täpset algpõhjust tänaseni ei teata,” lisas dr Saadi.
Üheks ainevahetushäire väljakujunemist soodustavaks teguriks on eluviis – seda tõestab näiteks 2. tüüpi diabeet, mida diagnoositakse maailmas järjest sagedamini. “Liikumisel ja toitumisel on ainevahetushäirete väljakujunemisele väga suur mõju. Seetõttu on II tüüpi diabeet järjest rohkem diagnoositud, kuna see on suuresti kahjulikust elustiilist tingitud haigus.”
Sümptomid ei pruugi õigeaegselt avalduda
Ainevahetushäire teeb salakavalaks fakt, et väga sageli võivad sellel puududa konkreetsed sümptomid. “Pole ühtegi sümptomit, mis oleks igale ainevahetushäirele tüüpiline. Reeglina tuleb erinevatest sümptomitest pilt kokku panna ja mõelda, milline haigus või häire selle taga peitub. Seetõttu tehakse lisaks vereanalüüsidele ka lisauuringuid ja konsultatsioone, mis diagnoosi kinnitavad,” selgitas arst.
Näiteks võib rauavaegusest tekkida aneemia, millest annavad reeglina märku üleüldine väsimus, madal hemoglobiinitase, hapnikuvaegus elundites, juuste väljalangemine, haprad küüned ja üldine meeleolulangus. “Samas võivad sellega kaasneda ka seede- ja unehäired, sest soolestik ei saa piisavalt hapnikku,” lisas ta.
Üheks ainevahetushäireks on ka liigtoitumine. “Kui inimene jääb ülekaalu tõttu haigeks, ongi ülekaal selle ainevahetushäire ainuke sümptom,” märkis dr Saadi. Kilpnäärme ala- või ületalitlusest võib jällegi märku anda südame kloppimine või liiga aeglane pulss. “Oluline on pöörduda perearsti poole ning oma sümptomitest rääkida. Sellisel juhul saab välja selgitada, milles probleem täpsemalt seisneb,” julgustas dr Saadi.
Kõik ainevahetushäired pole ohtlikud
Kuigi tõsisemad terviseprobleemid vajavad kindlasti tervishoiutöötaja tähelepanu, ei pruugi kõik ainevahetushäired inimese tervisele eluohtlikud olla – näiteks võib ainevahetushäire kutsuda esile rasedus, stress või teatud ravimite tarvitamine, mille tulemusel võib ainevahetus vaid ajutiselt häiritud olla. “Võib juhtuda, et inimesel on ajutine ainevahetushäire, mis möödub ajaga – näiteks kaob rasedusdiabeet üldjuhul pärast lapseootuse lõppu, aga kui naine liialdab süsivesikutega, magab halvasti ja liigub vähe, siis võib see 2. tüüpi diabeedi näol tagasi tulla,” näitlikustas dr Saadi.
Samas võib ainevahetushäire taga peituda ka mõni tõsisem diagnoos – seetõttu on tähtis üles leida põhjus, mis tasakaalu häirimist tekitab. “Krooniliste haiguste puhul tuleb olla ettevaatlik – mõnikord võib ainevahetushäire vihjata näiteks kroonilisele põletikule, kasvajatele või mõnele muule tõsisemale tervisemurele. Mida rohkem mõni elund kahjustada saab, seda suurema kahjuga tuleb hiljem tegeleda.”
Kvaliteetne uni aitab ainevahetushäireid ennetada
Ainevahetushäired jagunevad suures pildis kahte erinevasse kategooriasse – kui esimesse kuuluvad häired, mille väljakujunemist inimene mõjutada ei saa, siis dr Saadi sõnul leidub väga palju ka ainevahetushäireid, mida on võimalik ennetada. “Ehkki geneetilisi tegureid on raske mõjutada, saab inimene oma keskkonda ise mõjutada, tõstes organismi vastupanuvõimet tervislike eluviiside rakendamisega, olgu selleks stressi maandamine, liikumine või tervislikum ehk süsivesikutevaesem toitumine, millega piiratakse suhkru- ja tärkliserikka toidu tarbimist,” märkis dr Saadi.
Väga olulise tähtsusega on uni ja selle kvaliteet. “Uni on üks universaalsemaid ja võimsamaid mehhanisme ainevahetushäirete tagasipööramisel. Just unepuudus võib soodustada erinevate ainevahetushäirete, eeskätt süsivesikute ainevahetushäire väljakujunemist. Seega soovitan väga suurt rõhku panna just unerežiimile, aga ka stressi maandamisele. Minge õue jalutama, mediteerige ja liikuge vabas õhus – nii õnnestub paljusid terviseprobleeme ära hoida,” ütles ta lõpetuseks.
