Mulliga või mullita vesi – kumb on tervisele parem?

Kumba sina eelistad: tavalist või karboniseeritud vett? Aga kumb on tervisele parem?Foto: Shutterstock

Ehkki tavaline vesi on kõikidest jookidest parim janukustutaja, armastab üks hulk inimesi tarbida pigem gaseeritud ehk rahvakeeli mullivett. Ent milline mõju on sellel inimese organismile ning mida gaseeritud vee valiku juures jälgida?

Vesi on asendamatu komponent

Tõenäoliselt oled kuulnud, et vesi moodustab enamiku ehk umbes 60% täiskasvanud inimese kehamassist – nimelt kaitseb vesi elutähtsaid organeid ning reguleerib meie kehatemperatuuri, aidates seda stabiilsena hoida. Samuti on veel väga tähtis roll meie suurima elundi ehk naha jaoks: et vesi jõuab läbi verevarustuse naha alumise kihini, aitab see hästi ka naha niiskustasakaalu säilitada.

Vesi aitab organismil vabaneda üleliigsest – et just higi ja uriiniga väljuvad kehast kahjulikud jääkained, aitab vesi neid organismist väljutada ning ärritavaid aineid lahjendada. Seega pole üldse vale väita, et vesi on elu alus ning väga tähtis on seda piisavas koguses tarbida. Kui palju vett oleks soovitatav igapäevaselt juua, saad täpsemalt lugeda varasemast artiklist.

Gaseeritud vesi tekitab meeldivat valu

Siiski eelistab üks hulk inimesi kustutada janu mõne teise kutsuvama joogiga, olgu selleks näiteks alkoholi sisaldav õlu/siider või mõni ahvatlevalt kihisev karastusjook. Ent kurikuulsate mullidega armastatakse tihti “vürtsitada” ka tavalist vett.

Kuid miks meile gaseeritud joogid nii väga meeldivad? Nimelt tekitavad nõrgalt happelised mullid meie keelel tuntava surina ning stimuleerivad suus samu närviretseptoreid nagu sinep või vürtsikad toidud, kutsudes seeläbi esile tuttavliku valuaistingu, mis tekib näiteks indiapärase karri või tuliselt terava tšilli söömisel. Kellele see tunne meeldib, kellele mitte – see tunne jääb igaühe enda otsustada.

Heal lapsel mitu nime

Gaseeritud, mulliga või kihisev vesi saavutatakse karboniseerimise abil ehk rõhu all oleva süsihappegaasi lisamisel veele. Selle käigus moodustub vees süsihape – olgu siinkohal öeldud, et karboniseerimise all ei mõisteta veele teiste lisaainete lisamist, olgu selleks sool, suhkur või teised magus-, maitse- või lõhnaained.

Et gaseeritud jooke tarbitakse kogu maailmas meeletus koguses, on erinevad uuringud üritanud välja selgitada, kuidas mõjutab gaseeritud vees leiduv süsihape inimese organismi ning kas sellel võiks olla negatiivseid tagajärgi. Siiski on leitud, et ehkki gaseeritud vee pH-tase on reeglina kergelt happeline (s.o 3–4), kõrvaldavad meie neerud ja kopsud üleliigse süsihappegaasi. Seega ei avalda happeline vesi meie vere aluselisele pH-tasemele mõju.

Kas gaseeritud vesi lõhub hambaid või luid?

Mõistagi on teadlased küsinud, kas gaseeritud vee joomine võiks inimesele mõnel muul moel mõju avaldada: üheks peamiseks piirkonnaks, mille vastu huvi tuntakse, on hambad – seda põhjusel, et gaseeritud jookidel on teaduslikult tõestatult hambaemaili kahjustav mõju.

Siiski leidis üks uuring, et gaseeritud veel oli tavalise veega võrreldes inimese hammastele minimaalne kahjulik mõju. Veelgi enam: gaseeritud vesi oli 100 korda väiksema negatiivse mõjuga kui suhkrut sisaldav karastusjook.

Ent mis siis hammastele nii mõjub? Reeglina on nendeks joogile lisatud erinevad happed, suhkur ja sool ning just need lisaained on hammaste lagunemisel ohuteguriks. Ühes uuringus leiti, et karboniseeritud jook võib kahjustada hambaemaili, kuid seda vaid juhul, kui see sisaldab suhkrut. Seega ei tasu gaseeritud veest loobuda ainuüksi põhjusel, et kardetakse hammastele tekitatavat kahju.

Palju on räägitud ka sellest, et karastusjoogid võiksid kahjustada inimese luustikku, seda põhjusel, et fosforhape võib suurendada kaltsiumikadu, mille tagajärjeks on sageli osteoporoos ehk luude hõrenemine. Küll aga selgitas põhjalik uuring, et selline mõju võib esineda koolajookidel, mitte teistel gaseeritud jookidel, kuna just need sisaldavad fosforhapet rohkem kui teised karastusjoogid.

Karboniseeritud vesi on hoopis kasulik?

Siiski on teadlaste poolt laialdaselt uuritud, kas gaseeritud veel võiks olla inimese tervisele hoopis kasulik mõju, ja tehtud sealjuures üllatavaid avastusi. Näiteks leiti ühes uuringus, et karboniseeritud vee joomisel võib olla positiivne mõju noorte ja täiskasvanute neelamisfunktsiooni paranemisele – seda põhjusel, et gaseeritud vesi pakub neelamisfunktsiooni eest vastutavatele närvidele tugevamat stimulatsiooni.

Samuti uurisid teadlased karboniseerimise ja vee temperatuuri koosmõju ning täheldasid, et just külm karboniseeritud vesi on neelamisfunktsiooni parandamisele kõige tugevam mõju. Jääkülma karboniseeritud vee joomine positiivset mõju märkasid 63% uuringus osalenutest, kusjuures kõige suuremat mõju tajusid inimesed, kellel olid kõige tõsisemad sümptomid.

Mullivesi võib ühe vanema uuringu näitel võimendada ka täiskõhutunnet, seda põhjusel, et gaseeritud jook aitab toidul kauem kõhus püsida. Samuti on täheldatud, et gaseeritud vesi võib leevendada kõhukinnisust. Seega võib öelda, et teatud juhtudel võib gaseeritud vesi seedimisele isegi hästi mõjuda.

Karboniseeritud vesi võib sisaldada lisaaineid

Niisiis pole uuringud suutnud tänaseni tõestada, et gaseeritud vesi avaldaks inimese organismile märkimisväärset kahjulikku mõju. Siiski tasub meeles pidada, et uuritud on vett, mida on ainult karboniseeritud ning mis ei sisalda magus-, maitse- ega lõhnaaineid nagu suhkur, fosfor, naatrium, sidrunhape või kofeiin.

Seega eelista igapäevaseks tarbimiseks tavalist või, kui soovid, lihtsalt karboniseeritud vett. Ebavajalike lisaainete asemel võiksid vett maitsestada näiteks kodus leiduvate puu- või köögiviljadega või aiamaalt korjatud piparmündiga – alati leidub häid ja tervislikke alternatiive, millega vee joomine mõnusamaks ja meeldivamaks teha.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.