Oluline nägemislangus ja pimedus on riskifaktorid depressiooni ja ärevushäirete väljakujunemiseks

Ehkki kõrvalviibijal võib olla nägemishäiret raske märgata ning inimene ise ei pruugi sellest sõnadega märku anda, võib vihjeid leida vanemaealise inimese käitumisest.Foto: Shutterstock

Vanusest tingitud muutused inimese tervislikus seisundis on paratamatud ka nägemismeele, täpsemalt silmade puhul. Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku oftalmoloogia arst-residendi dr Páll Kaarel Laas Sigurðssoni sõnul mõjutab nägemise halvenemine otseselt ka vanemaealiste vaimset tervist, mistõttu on väga tähtis jõuda spetsialisti vastuvõtule võimalikult vara.

Nägemishäire võib olla tingitud nii silmaspetsiifilisest kui ka üldhaigusest

Põhjuseid, miks nägemishäire tekib, võib olla erinevaid, kuid laias laastus võib protsesse jaotada kaheks. “Esiteks mõjutavad meid haigused, mis on silmaspetsiifilised ja mõjutavad vaid silma (hallkae, glaukoom ehk rohekae, ealine kollatähni kärbumine). Teiseks põhjuseks on n-ö üldhaiguste mõju, millest ka silm puutumata ei jää – näiteks diabeet või kõrge vererõhk,” rääkis ta.

Tänapäeva tehnoloogia võimaldab järjest enam erinevaid silmahaigusi jälgida ja vajadusel sekkuda juba enne, kui patsient märkab, et nägemine on langenud. “Seetõttu vajavad eakad patsiendid regulaarset silmaarsti kontrolli, et sekkuda enne raskete tüsistuste teket.”

Üheks sagedasemaks vanusest tingitud muutuseks on vanaeanägevus ehk presbüoopia, mida kohtab dr Laas Sigurðssoni sõnul üsna tihti. “Meil kõigil vananeb silmasisene lääts, mis noores eas võimaldab meil näha selgelt nii kaugele kui ka lähedale. See, et pilt püsib terav ka lähedale vaadates (näiteks lugedes), on tingitud läätse võimest oma kuju kumeramaks muuta.”

Juba noores eas hakkab see võime aga tasakesti langema, mille tõttu läheb 40ndates eluaastates alates lugemiseks ja muuks lähitööks üldjuhul lugemisprille vaja – sellega presbüoopiat peamiselt ravitaksegi. “Täpselt mis vanuses see vajadus välja lööb, on siiski individuaalne,” sõnas ta.

Teiseks vanusest tingitud nägemishäireks on hallkae ehk olukord, kus silmasisene lääts hakkab hägustuma. “Kui lääts hägustub piisavalt, muutub ta lõpuks valgusele praktiliselt läbipaistmatuks,” selgitas arst-resident. Hallkae raviks on operatsioon, kus tuhm silmalääts eemaldatakse ja asendatakse uue, läbipaistva kunstläätsega.” Seega on hallkae korral tegemist pöörduva nägemiskaoga.

Ealise kollatähni kärbumise korral eristatakse kahte vormi

Ealine kollatähni kärbumine ehk AMD on dr Laas Sigurðssoni sõnul arenenud riikides sagedaseim pimeduse põhjus eakamatel patsientidel. “Maakul ehk kollatähn on silma võrkkesta keskmine piirkond, mis vastutab meie värvinägemise ja nägemisteravuse eest. Kollatähni kärbumise korral häirub nägemine just keskosas – häiritud on tegevused, kus väikeste detailide täpne eristamine on oluline, näiteks lugemine.”

Kollatähni kärbumise korral eristatakse kahte vormi: esmalt oluliselt sagedam ja aeglaselt progresseeruv kärbumise “kuiv” vorm ja haruldasem ja oluliselt kiiremini arenev “märg” vorm, kus kollatähni piirkonda tekivad uued, patoloogilised veresooned, mis kipuvad lekkima ja põhjustama kollatähni turset.

“Kuiva vormi puhul on uuringud näidanud, et nn silmavitamiinide (toidulisandite segu, mis sisaldab luteiini, zeaksantiini, tsinki, E- ja C-vitamiini) manustamine võib aeglustada mõõduka või väljendunud kollatähni kärbumise arengut. “Märja” vormi puhul tekkivatest veresoontest põhjustatud turset ja nägemiskadu on võimalik ravida spetsiaalsete silmasiseste süstidega: süstimas käiakse esialgu kord kuus, hea ravivastuse korral ja püsiva ravitulemuse korral pikendatatakse süstide vahet järk-järgult,” selgitas arst-resident.

Glaukoom on salakaval haigus

Kui varasemalt tunti glaukoomi rohekae või silmarõhuhaiguse nime all, siis tegelikult on tegemist nägemisnärvi, mitte silmarõhu muutustest tingitud haigusega. “Glaukoom on oma olemuselt haigus, kus esineb teatud tüüpi progresseeruv nägemisnärvi kahjustus – just nägemisnärv vastutab kogu nägemisega seotud info liikumise eest silma ja aju vahel,” rääkis dr Laas Sigurðsson.

Siiski on glaukoomi ravis tähtsam kohal ka silmarõhu langetamine – seda põhjusel, et just kõrge silmarõhk on glaukoomi tekke ja edasiarengu peamine ravitav riskifaktor. “Haigus on salakaval, kuna kõrge silmarõhk ei anna endast tavaliselt märku. Selleks ajaks, kui patsient tajub glaukoomist tingitud nägemishäiret, on nägemisnärvi kahjustus juba väga kaugele arenenud,” möönis ta.

Ravimata glaukoomi lõpptulemus on täielik pimedus – kui viimased nägemisnärvi jäänused üles ütlevad, kaob ka valgustaju antud silmast. Seega keskendub glaukoomi ravi eeskätt haiguse arengu peatamisele, kuna tekkinud kahjustusi enam taastada ei saa. “Raviks kasutatakse enamasti erinevaid silmarõhku langetavaid tilkasid. Alternatiividena on silmarõhu langetamiseks olemas nii erinevad laserprotseduurid kui ka silmaoperatsioonid.”

Diabeedi mõju ei saa alahinnata

Kuna diabeet mõjub tervele organismile väga laastavalt, on sellest tingitud potentsiaalseid silmatüsistusi väga erinevaid. Nägemisele kõige ohtlikum tüsistus on diabeetiline retinopaatia ehk silma võrkkesta kahjustus tingituna alaravitud diabeedist.

“Diabeetiline retinopaatia on arenenud riikides peamine ennetatav pimeduse põhjustaja tööealiste hulgas,” lisas arst-resident. “Kahjustunud silmasisesed veresooned muutuvad läbilaskvamaks, verevool ei toimi enam nii hästi, tekivad verevarustusega seotud tüsistused, sealhulgas uued, silma funktsiooni kahjustavad veresooned.”

Diabeetilise retinopaatia põhiline ravi on diabeedi kontrolli alla saamine. “Silmatüsistusi ravitakse peamiselt silmasiseste süstidega ja silmapõhja laserraviga. Oluline on mõista, et kui diabeet ise on kontrolli alt väljas, ei suuda ka silmaarsti agressiivne ravi tüsistuste teket ja süvenemist ära hoida,” rõhutas ta.

Pöördumatut kahjustust põhjustavate haiguste puhul (näiteks glaukoom, ealine kollatähni kärbumine, diabeedi silmatüsistused) tegeletakse eelkõige ennetusega – seetõttu peaksid kõik diabeetikud ka silmaarsti jälgimisel olema. “Tüsistuste tekkel ravitakse tüsistusi võimaluste piires, eesmärgiga säästa allesolevat nägemist (laserravi, silmasisesed süstid, operatsioonid),” lisas arst-resident.

Võimalikke vihjeid nägemishäirest leiab inimese käitumisest

Ehkki kõrvalviibijal võib olla nägemishäiret raske märgata ning inimene ise ei pruugi sellest sõnadega märku anda, võib vihjeid leida vanemaealise inimese käitumisest.

“Lihtsaim näide on, kui raamatu või muu teksti lugemisel sirutatakse käsi välja ja kui käe pikkusest enam ei piisa, kallutatakse ka pea tahapoole – see oleks vihje vanaeanägevusele ehk presbüoopiale. Sellisel juhul on vaja kas lugemisprille või olemasolevad nõrgaks jäänud lugemisprillid välja vahetada.

Samas on üsna tavapärased ka juhtumid, kus märgatakse vastupidist, kus inimene loeb ja vaatab asju hoopis väga lähedalt ja raskustega. See võib dr Laas Sigurðssoni sõnul olla vihjeks nt hallkaele või kollatähni haigusseisundile.

“Samuti annab võimalikust nägemishäirest märku see, kui inimesel on kodus või tuttavas keskkonnas raskusi toimetulekuga, näiteks esineb palju kohmakust tegemistes, asju ei märgata, kui need ei ole just otse nina ees, trepist liigutakse varasemalt ebakindlamalt. Seda esineb näiteks kaugele arenenud glaukoomi korral, kus silmade vaateväli on oluliselt ahenenud,” tõi ta välja.

Abi tuleb otsida spetsialistilt

Mõistagi mõjutab nägemishäire olemasolu ka vanemaealise vaimset tervist ja elukvaliteeti – alates halvemast toimetulekust igapäevaste tegemistega, eriti võõras keskkonnas, kuni kehvema osavõtu ja toimetulekuni sotsiaalsetes situatsioonides, kuna oluline visuaalne informatsioon, mida me ka alateadlikult tajume, pole enam kättesaadav. “Oluline nägemislangus ja pimedus on mõlemad riskifaktorid depressiooni ja ärevushäirete väljakujunemiseks,” kinnitas ta.

Nägemislanguse korral võiks eakas inimene kindlasti silmaarsti poole pöörduda. Kui inimene märkab või räägib lähedastele, et lugemisprillide vajadus oleks viimase aja jooksul kadunud, on hallkae arvatavasti progresseerumas. “Paradoksaalselt võib tunduda, et nägemine läheb esialgu paremaks, enne kui kaasnev läätse tuhmumine nägemisteravust langetab. Hallkae kahtlusel võib pöörduda silmaarstile plaanilisse kontrolli.”

Üldjuhul arenevad kroonilised silmahaigused siiski võrdlemisi aeglaselt. “Patsient, kelle nägemine on näiteks poole aasta jooksul tasakesti halvenenud, võiks silmaarsti vastuvõtule polikliinikus aja panna, vaatamata sellele, et ooteajad võivad olla pikad,” pani arst-resident südamele.

Erakorralisuse pöördumiste osas otsustab see, kui kiiresti ja dramaatiliselt nägemine langenud on. “Seega järsk nägemislangus, eeskätt ühes silmas, on põhjus erakorraliseks pöördumiseks silmaarstile,” sõnas ta lõpetuseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.