Targa patsiendi blogi

Ravimitootjate Liit: et koostöö tervishoiutöötajate ja -organisatsioonidega oleks senisest läbipaistvam, vajab ravimiseadus muudatusi

Foto: Shutterstock

Eesti seadus näeb ette, et ravimi müügiloa hoidjad esitavad ravimiametile oma ravimireklaamiga seotud tegevuste kohta iga-aastaselt reklaamiaruandeid. Teisalt avaldavad Eesti Ravimitootjate Liitu (RTL) kuuluvad ravimitootjad ka oma eetikakoodeksist tulenevalt iga aasta 1. juunil andmed maksete kohta, mida nad on möödunud kalendriaastal tervishoiutöötajatele ja -organisatsioonidele teinud.

Seetõttu ei kehti tervishoiutöötajate ja –organisatsioonidega toimunud koostöö avalikustamise osas kõigile Eestis tegutsevatele või siin esindatud ravimifirmadele ühtne reeglistik. Läbipaistvuse ja usalduse suurendamisele aitaks kaasa ravimiseaduse muudatus, mida soovib Ravimitootjate Liit, kuid mille ellu viimise osas ei ole seni kahjuks edu olnud.

Miks on Eestis kaks paralleelset aruandlust?

1. juunil avaldab ravimiamet kokkuvõtte talle esitatud ravimireklaami aruannetest. Reklaamiaruande aga peavad kõik ravimite müügiloa hoidjad ravimiametile esitama tulenevalt ravimiseadusest iga aasta 1. veebruariks ja see kohustus on Eestis kehtinud juba u 15 aastat.

Roche Eesti õigusala ja vastavuskontrolli juht Martin-Kaspar Sild selgitas, et reklaamiaruandest saab ravimiamet ülevaate toimunud ravimireklaami-alastest tegevustest (nt ravimiettevõtete korraldatud ürituste ja antud toetuste kohta jne). Selle alusel saab ravimiamet korraldada järelevalvet ravimireklaamiga seotud tegevuste üle. Kõik esitatud aruanded on avalik teave ning need on nähtavad ravimiameti dokumendiregistris.

Sild märkis, et mujal Euroopas ei ole seesugune seadusest tulenev aruandluskohustus sugugi iseenesestmõistetav ja levinud. Seetõttu kehtestas Euroopa Ravimitootjate Liit (EFPIA) oma eetikakoodeksis alates 2016. aastast kehtiva kohustuse, mille kohaselt peavad EFPIA ja selle liikmesassotsiatsioonide (Eestis RTL-i) liikmetest ravimitootjad igal aastal avalikustama andmeid enda rahalistest koostöösuhetest nii tervishoiutöötajate kui -organisatsioonide ja patsiendiühendustega (nn EFPIA aruanne).

„Seda tehti soovist tagada läbipaistvus, tekitada ühiskonnas usaldust ja anda sõnum, et ravimitootjate ja tervishoiukogukonna vahelised koostöösuhted on eetilised,“ ütles Sild.

Eesmärk ja struktuur erinevad

Silla sõnul on ravimiseadusest tulenev reklaamiaruanne ja EFPIA aruanne erineva eesmärgiga ja ka struktuuriga, kuid nende vahel on ka sarnasusi.

„Üks raport on järelevalvetegevuse paremaks võimaldamiseks, teine sektori läbipaistvuse tagamiseks ning ühiskonna usalduse suurendamiseks. Paljuski on need sarnased, kuid struktuurilt siiski mõneti erinevad ja ka andmeväljades on erinevusi,“ nentis Sild. Näiteks avalikustatakse EFPIA aruandes ka tervishoiutöötajatele ja –organisatsioonidele töövõtulepingute alusel makstud teenusetasude summad, reklaamiaruandes sellist välja aga ei ole.

Vajalik on seadusemuudatus

Silla sõnul on oluline aspekt ka see, et EFPIA aruanne põhineb nö erainitsiatiivil ja seega ei ole sel seaduse jõudu. See tähendab, et eetikakoodeks küll sätestab, et aruandes avalikustatakse tervishoiutöötajatele tehtud kulutused nimeliselt, kuid kuna tegevus ei põhine seadusel ja tegemist on isikuandmetega, peab avaldamiseks olema muu õiguslik alus. Näiteks tuleb küsida kõigilt asjasse puutuvatelt tervishoiutöötajatelt eraldi nõusolek.

„Kuna see on vabatahtlik, on võimalus avalikustamisest ka keelduda või juba antud nõusolek igal ajahetkel tagasi võtta,“ rääkis Sild. Ta lisas, et praktikas võib keeldumisi ette tulla küll. See võib usutavasti seotud olla sooviga hoida oma privaatsust ja hoiduda avalikkuse tähelepanust. Mõistagi tähendab see kõik, et suure hulga avalikustamisest keeldumiste korral aruandlus oma eesmärki – läbipaistvuse suurendamist – ei täidakski.

Lisaks suurendab selline topeltaruandlus ravimifirmade halduskoormust, sest vajalik on koostada kaht erinevat aruannet. „Kui ka EFPIA aruandest tulenevate andmete avalikustamine oleks seadusest tulenev kohustus, saaks ühelt poolt vähendada halduskoormust, teiseks aga ühtlasi suurendada ka läbipaistvust ning tagada ravimiettevõtetele võrdne kohtlemine,“ väitis Sild.

Kõigil müügiloahoidjatel aruandluskohustust ei ole

Eesti Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer selgitas, et andmete avalikustamine on kohustuslik kõikidele RTL-i ja EFPIA liikmetele. Samas tegutseb Eestis üle saja müügiloa hoidja, kes ei ole RTL-i ega ka EFPIA liikmed ning kellel on seaduse järgi kohustus esitada ainult reklaamiaruanne ravimiametile.

Nagu öeldud, hõlmab see aruanne aga vaid osaliselt infot, mis kajastub RTL-i liikmete avalikustatavates andmetes. „Ilmselgelt pole see piisav läbipaistvuse tagamiseks,“ oli Tapfer kriitiline.

Tapfer nentis, et RTL on teinud korduvalt, vist lausa viiel korral ettepaneku, et ravimiseadust muudetaks nii, et eetikakoodeksi järgi avalikustatavad andmekategooriad oleksid samad ka seaduses – et samad kriteeriumid laieneks kõikidele osapooltele. Muudatusettepanekuid on toetanud ka Eesti Arstide Liit.

„Ravimiametile on küll kõik andmed kättesaadavad ka järelevalvemenetluse raames, kuid see pole sama, mis regulaarne avalikustamine. Meie näeme, et oluline on just ka läbipaistvuse ja avatuse suurendamine avalikkuse ees,“ põhjendas Tapfer.

Märksõnad: , , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.