Pikk sügistalvine periood toob endaga kaasa nii muutunud teeolud, pimedamad päevad kui madalad külmakraadid, mis inimese elukorraldust olulisel määral mõjutavad. Kuidas end talveperioodil kimbutavate tervisemurede eest kaitsta ning millele tähelepanu pöörata, selgitab Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Gerli Liivet.

Grippi haigestumine on vähenenud

Ehkki just talvel esineb teistest perioodidest rohkem erinevaid viirushaiguseid, mõjutab Gerli Liiveti sõnul meie tervist praegusel ajal enim just koroonaviirusest tingitud elukorraldus ja sellega kaasnenud muudatused igapäevaelus.

Kuna viirushaigused on enamjaolt piisknakkused ning levivad peamiselt köhides, aevastades ja pindade kaudu, siis ilmselt just vähenenud kontaktidest tingituna grippi sel aastal Gerli Liiveti sõnul eriti palju ei ole.

“Tänu sellele, et inimesed püsivad rohkem kodus ega veeda pikki päevi kinnistes klassiruumides või kontorites, on oluliselt vähenenud gripi levimus,” rääkis ta. Nii püsib grippi haigestumise arv madalam nii Eestis, teistes Euroopa Liidu riikides kui ka mujal maailmas.

Samuti on gripi leviku tõkestamisel mänginud olulist rolli gripivastane vaktsineerimine, mille vastu tunti sügisel huvi oluliselt rohkem kui varasematel aastatel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerumise meetmed, mis on mõeldud SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks, on mõjutanud ka gripiviiruse levikut. Seda kinnitab kõnekas fakt, et esimene gripijuhtum 2020/2021 hooajal tuvastati Eestis alles detsembrikuu keskel ning tänaseks on avastatud vaid kolm juhtu.

Küll aga ei pääse talveperioodile iseloomulikust köhast ja nohust ühelgi aastal, erandiks pole ka tänavune. “Klassikaline kolmainsus — köha, nohu ja kurguvalu, mõningatel juhtudel palavik — on need sümptomid, mida viirushaigustega enim seostatakse,” selgitas Gerli Liivet.

Käesolev aasta on eriline

Tavapäraselt on talv toonud kaasa erinevaid tervisemuresid, mis on muuhulgas tingitud inimeste vähesest liikumisest.

“Kuna me kipume talvel liikuma vähem kui varakevadel või suvel ning ühtlasi sööme teistmoodi, aeglustab see meie seedetrakti tegevust. See omakorda võib kaasa tuua ülekaalu, suurendab vastuvõtlikkust haigustele ning muudab meid vähem liikuvamaks,” sõnas ta.

See aasta tuli aga teadupärast teisiti. Et koroonaviirusest tingitud liikumispiirangud on paljud meelelahutusasutused tänaseks ajutiselt sulgenud, on käesolev aasta eriline inimeste liikumisharjumuste poolest.

Kuna kehtivate piirangute tõttu töötab suur osa inimesi jätkuvalt kodukontorites, on see omakorda suurendanud inimeste liikumisvajadust värskes õhus. Nii matka- kui terviserajad on praeguses olukorras inimestest pungil, samuti veedetakse palju aega kauaoodatud lumevaipa nautides kelgu- ja suusamägedel.

Suureneb traumade oht

Aktiivne talverõõmude nautimine võib aga vahel lõppeda küllaltki halva üllatusega ning viia näiteks erinevate traumade tekkimiseni, mille peamisteks märksõnadeks on erinevad põrutused, nihestused, luumõrad ja halvemal juhul -murrud. Statistika põhjal suureneb talvistel päevadel EMOsse pöörduvate inimeste arv, seda eeskätt just esimestel lumistel päevadel.

Gerli Liiveti sõnul ei tohiks talverõõme nautides unustada ettevaatlikkust. “Kukkumisohtu ei tohi alahinnata, seega jäistes ja lumistes tingimustes on vaja eelnevalt veenduda, et saabas, mis jalas, on mõeldud talvisteks oludeks ehk ei ole libe. Kelgumäel ja ka tänaval liigeldes on oluline märgata ümbritsevat keskkonda ja inimesi. Igal hetkel peab veenduma, et liikumise suunal on tee vaba ja võimalusel tuleks valida näiteks kõndimine teeveerel, mitte selle keskel, kus on kõige libedam,” tõi ta välja.

Kuigi käesolev talv tõi korralikumad külmakraadid, tõdes Liivet, et pakane üksi ei too tervisele kaasa ühtegi probleemi. “Kui inimene suudab tagada oma kehatemperatuuri püsimise, riietub vastavalt ilmale ning peab meeles, et ka riiete vahelt väljaulatuvad kehaosad nagu pea, käed ja nägu vajavad krõbedate külmakraadide puhul lisatoetust, ei tohiks külm naha vahele pääseda,” ütles Liivet.

Kuidas end kaitsta?

Et talvine periood mööduks muretult, tuleks praegu, nagu igal teisel hooajal, panustada muuhulgas rohkem aega vabas õhus liikumisele.

Ühtlasi tasub aktiivseid tegevusi planeerides meeles pidada piisavas koguses vedeliku tarbimist. “Vedeliku tarbimine tähendab vett või oma kodukootud mahla, mitte ohjeldamatult kohvi või teed, nagu seda kodukontorites sageli tehakse,” täpsustas Liivet.

Samuti tuletatakse pimeda perioodi saabudes inimestele meelde erinevate vitamiinide tarbimist. Ehkki apteegiriiulid on toidulisanditest ja vitamiinidest pungil, pole siiski soovituslik tarbida kõiki vitamiine korraga, kuna need võivad kasu asemel hoopis kahju teha.

“Kui inimesel on soov vitamiine tarbida, siis võiksid nendeks olla D- ja C-vitamiin, mitte peotäis multivitamiine,” selgitas Liivet. “Kui inimene toitub tervislikult, pole vaja multivitamiine süüa,” lisas ta.

Suurimaks D-vitamiini allikaks on teatavasti päike, mida pimedale ajale iseloomulikult näeb suhteliselt harva. Kuna ilmaoludest tingituna suurenevad tavaliselt väsimus ja risk erinevate haigustega nakatumiseks, võib see muuhulgas olla tingitud D-vitamiini puudusest organismis.

Et D-vitamiin mõjutab inimese lihaste tööd, vereringet ja kogu immuunsüsteemi, on see organismile igati vajalik. D-vitamiini leiab ka inimese toidulaualt: eeskätt sisaldavad seda rasvane kala, muna, sealiha ja maks.

C-vitamiin aitab organismil võimalike haigustega rinda pista ning paranemiseks vajalikku perioodi lühendada ja leevendada. Sarnaselt D-vitamiinile leidub C-vitamiini erinevates toiduainetes, peamiselt köögiviljades ja marjades. Viimaste kättesaadavus võib aga talviti väheneda, mistõttu soovitatakse talveperioodil tarbida C-vitamiini.

Vaimne tervis on oluline 

Käesolev aasta on olulisel määral mõjutanud ka inimeste vaimset tervist: kuna oleme koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu oma tavapärastest tegemistest eemale sunnitud, põhjustab see paljudel inimestel stressi ning üksindus- ja masendustunnet.

Seega tasuks leida alternatiivseid ja nutikaid võimalusi lähedastega suhtlemiseks. “Vaimse tervise probleeme ennetab eelkõige ikkagi suhtlemine. Kuna me elame praegu piiratud tingimustes, siis tasub rohkem kasutada interneti teel suhtlemise võimalusi või minna lähedasele näiteks aia taha ning pidada seal mõõdukat distantsi hoides üks piknik. Suhtlemise tähtsust ei tohi ära unustada,” sõnas Gerli Liivet.

Eelkõige pakub vaimse tervise muredele leevendust kaunis talveilm. “Pigem süvendavad muresid sellised talved, kus sajab palju vihma ning õue minemiseks soov puudub. Kui on ilus talv, siis teeb see ka olemise helgemaks,” rääkis ta.