Tänu ülemaailmsele COVID-19 pandeemiale kasvas teadlikkus diagnostiliste lahenduste rollist haiguste ennetamisel ja juhtimisel tohutult. 2020. aastast on hakatud rääkima kui diagnostikakümnendi algusest. Üks põhjus on kõigile näha: ilma laialdase ja täpse testimiseta, diagnoosi kinnitamiseta, ei ole kuidagi võimalik pandeemiat peatada.
Olgu vähk, nakkushaigused või muu tõsine tervisehäda, alati otsitakse lahendusi, et leevendada patsiendi vaevusi, parandada tema elukvaliteeti ning suurendada hakkamasaamist. Ilma diagnostiliste vahenditeta pole aga võimalik ei haigust diagnoosida, ravimeetodeid valida, patsiendi haiguskulgu jälgida, ravi tulemuslikkust hinnata, prognoose teha ega ravivastuseid ennustada.
Järjest täiustuvad diagnostilised lahendused võimaldavad arstidel ja patsientidel teha olulisi otsuseid kindlamatel alustel, aga ka võrreldes varasema ajaga kiiremini ja täpsemalt. Täpne diagnoosimine aitab patsiendi jaoks vähendada ka haiglas veedetud päevade arvu, töölt puudumisi, parandab krooniliste haigete hakkamasaamist ning võimaldab arstidel teha sihitumaid ravistrateegiaid.
Diagnostilise teaduse areng on tekitanud pideva nõudluse uute kiirete ja tõhusate diagnostikavahendite järele: muutused on suured nii täpsuses, meetodites, kiiruses kui mugavuses. Näiteks on diabeetikute elu kardinaalselt muutnud mugavad kodused veresuhkru mõõtmise võimalused, millele on lisandunud glükolüseeritud hemoglobiinimõõtmine (loe ka nt sellest, mida võiks teada vereanalüüsist).
Kõige värskem diagnostikauuendus, millest Eesti patsiendid saavad kasu, on Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassa pilootuuring, mille käigus pakutakse osale emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistest uudset võimalust teha soovi korral HPV-test ise kodus.
Moodne diagnostika suudab avastada haiguse enne ravimatuks muutumist
Varajane ja täpne diagnoos aitab patsientidel saada õigeaegselt parimat võimalikku ravi, mis omakorda võib potentsiaalselt ennetada või aeglustada haiguse progresseerumist ja isegi päästa elusid. Eriti oluline on osaleda sõeluuringutel, sest need võivad tuvastada muutusi kehas juba isegi enne haiguse tekkimist. Uuringud kinnitavad, et sõeluuringutel osalemine vähendab haigestumisriski — need on hea võimalus tervise kontrollimiseks ning kindlustunde saamiseks (vaata Eestis korraldatavate sõeluuringute kohta siit).
Onkoloogias tähendab diagnostikavõimaluste areng, et paljusid vähktõve vorme saab avastada enne, kui on jõutud kaugele arenenud ja raskesti ravitavasse etappi. Iga vähk jätab geneetilisse koodi oma individuaalse jälje: tänapäevased vähigenoomi testid suudavad kindlaks teha vähiraku tegureid, mis võivad olla võtmetähtsusega sihtmärkravimite kasutamisel. Sellised vähigenoomi paneeltestid, aga ka vedelbiopsia testid, mis analüüsivad vähi DNA-d inimese ringlevas veres (pole vajadust isegi vähikoest proovi võtta), võimaldavad uurida sadu vähigeene samal ajal — vaadata mutatsioone ja muid muutuseid. Järjest täpsem diagnostika ja sihipärase ravi kombinatsioon parandab vähiravi tulemusi.
Teadlikum patsient teeb targemaid otsuseid
Täiustatud diagnostilised lahendused võimaldavad inimestel oma tervist paremini kontrollida. Uuringud näitavad isegi, et patsiendid, kes on oma diagnoosis kindlad ja osalevad oma tervisega seotud otsustes, järgivad tõenäolisemalt raviplaani ja soovitatud elustiilimuutusi*.
Patsiendi teadlikkus ja kaalutletud valikud soodustavad aga samuti haiglapäevade arvu vähenemist ning krooniliste terviseprobleemidega patsientidel pikaajalise ravimite kasutamise vähendamist. Uuringutega on ka kindlaks tehtud, et tervishoiuteenuste üle suurema kontrolli omamine parandab inimeste vaimset tervist ja heaolu**.
* https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3964421/pdf/ircmj-16-12454.pdf
** Foot C., Gilbert H., Dunn J. et al. People in control of their own healthcare: the state of involvement. The Kings Fund in association with National Voices. November 2014. kingsfund.org.uk
