Urve Uusberg: hästi peidetud depressiooni võib näha inimese silmadest ja kuulda häälest

Urve Uusbergi sõnul teadvustab inimene naeratava depressiooni korral eriti hästi oma sümptomeid, sest neid tuleb hoolega varjata.Allikas: Shutterstock

Ehkki depressioonile võiks pealtnäha viidata inimese kurvameelsus, osatakse sümptomeid oskuslikult varjata ka kõige lähedasemate inimeste eest. Seetõttu võib nn naeratav depressioon sageli sootuks märkamata jääda.

Kliinilise psühholoogi Urve Uusbergi sõnul tuleb kahtluse korral silmitseda inimest eriti tähelepanelikult, kuna pealtnäha justkui tavaliselt käituval lähedasel võib olla hingel märksa suurem koorem, mille tõelist raskust on kõrvalseisjal raske hoomata.

Raske on lihtsatest asjadest rõõmu tunda

Üks on selge: depressioon ei tähenda ilmtingimata varem rõõmsameelsena tundunud inimese halba tuju või tusast pilku, kuna väliselt nähtavad käitumuslikud aspektid ei pruugi peegeldada tema hinges toimuvat. Urve Uusbergi sõnul võib sümptomaatika küll varieeruda, kuid  peamised tunnused  – rõõmutus, tuleviku suhtes lootusetus, mineviku suhtes negatiivne/pettunud vaade – kirjeldavad ühtmoodi kõiki depressiooni vorme, olgu need selgelt nähtaval või mitte.

“Isegi kui nähtavalt naerdakse või öeldakse, et kedagi on tore näha, ei pruugi see inimesele tegelikult rõõmu pakkuda – ta on nagu klaasi taga ega ulatu teisteni ega ka rõõmuni.” Selline käitumine võibki viidata nn naeratavale depressioonile ehk depressiooni ühele kõige salakavalamale vormile – ollakse käitumuslikult sotsiaalne ja ootustele vastava miimika ja jutuga, kuid inimese sees toimuv ei lähe välise kuvandiga kokku. Kuid miks on sellist depressiooni vormi raske märgata isegi kõige lähedasematel inimestel?

“Eks igaüks tegeleb eelkõige iseendaga. Kui ei ole silmnähtavaid käitumuslikke erisusi, siis kaaslase väiksed ärritumised ja rahulolematused pannakse lihtsalt teise halva tuju või ebasõbraliku natuuri osaks,” mõtiskles ta. Kõige enam annab haigestumisest märku inimese käitumiste muutus. “Varem seltsiv eelistab üksi olemist, muidu salliv on muutunud eriti kriitiliseks ümbritseva suhtes, esineb kärsitus kaaslase kuulamisel, aga ka lihtsalt kurva moega ringi liikuv, negatiivseid asjaolusid märkav ja jagav inimene.”

Naeratav depressioon võib olla eluohtlik seisund

Urve Uusbergi sõnul teadvustab inimene naeratava depressiooni korral eriti hästi oma sümptomeid, sest neid tuleb hoolega varjata. “Olen mõtisklenud, millega seda võiks seletada ning  meenub lapsena vanaema juures kasvamise käsulauad – kui keegi tuli külla, manitseti käituma hästi, olema rõõmus, väga viisakas ja puhas, kuigi muidu sai mütatud kasvõi porilombis,” meenutas ta.

Jätkus sõbralik olemine isegi nendega, keda omavahel kiruti. “Vanemate kodus oli linlikum elu ja seal pidi ka tänaval liikudes olema hästi sõbralik ja viisakas kniksuline. Võimalik, et selline sotsiaalne surve tuleb läbi ka tänasesse – pole viisakas oma muredega tüüdata, tuleb olla vapper ja ise hakkama saada.”

Mitmed stigmad kehtivad  endiselt ka tänapäeval: kui inimene ei saa oma kurvameelsusest jagu, tembeldab ühiskond ta sageli nõrgaks ja saamatuks. “Paraku on just naeratav depressioon n-ö eluohtlik. Naeratuse ja tubli olemise all võivad olla  esindatud kõik depressiooni tunnused, minu hinnangul võib just rõõmutus on juhtiv tunne, aga ka hirm ebaõnnestuda,” rääkis ta.

Kuidas depressiooni ära tunda?

Rõõmutuse kõrval võib depressiooni iseloomustada veel üks oluline  käitumine – küünilisus kõiges. Näiteks raugeb huvi nende tegevuste suhtes, mis kord meeldisid. “Siinkohal üks soovitus tervenemise teel: igal juhul tuleks jätkata nende asjade tegemist, mille puhul mäletatakse, et need olid kunagi meeldivad.”

Üsna universaalne depressiooni korral on ka pessimism, lootusetuse-, väärtusetuse-, süü- või abituse tunne, mille tulemuseks on sotsiaalne eemaldumine, lisaks ka raskused keskendumisel, asjade meelde jätmisel ja otsuste langetamisel, ebatavaline rahutus ja ärrituvus.

Naeratava depressiooni kandjal on kõik need tunnused enam-vähem esindatud – lühidalt saabki öelda, et tuju pole, tulevik on tume, aga pole ka jaksu midagi muuta. “Hästi palju läheb energiat sellele, et olla endiselt tubli ja toimiv, kuigi tähendust selles liiga palju ei leita. Võib olla tühi tunne ja elu mõte on kaotsi läinud ning seetõttu võib  nn naeratavatel olla nii palju jaksu, et teha oma kannatustele otsustav lõpp.” 

Ehkki naeratavat depressiooni on raske märgata ja ära tunda, tuleb kahtluse korral silmitseda inimest eriti tähelepanelikult. “Hästi peidetud depressiooni võib märgata  inimese silmadest ja häälest – naer on sellise tühja kõlaga,” kirjeldas ta.

Kui inimene märkab lähedase käitumises muutusi, soovitab Uusberg keskenduda kuulamisele ning hoiduda kiirete lahenduste pakkumisest. “Kui inimeste vahel on tõeline lähedus, võib kaaslane jagada mõtteid oma elu mõttetusest – sellisel juhul oleks hea mitte vaielda ega pakkuda suurepäraseid põhjuseid, kui mõttekas elu ikka on ja kui tubli ta on. See on hetk, kus lihtsalt olla ja vaadata, mida inimene veel jagada tahab, olla kohal, peegeldada tundeid ja mitte targutada ja vaielda,” sõnas ta lõpetuseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.