Esmatasandi tervishoiuteenused on selleks, et inimesel oleks tervisemure korral võimalik saada kohe asjakohast abi. Esmatasandi teenused peavad olema kättesaadavad kõigile, sõltumata elukohast ja majanduslikust seisust, aga süsteemi toimimiseks tuleb sellesse panustada nii riigil kui patsiendil. 

Mida on tarvis meditsiinipersonalil ja patsiendil, et esmatasandi tervishoid tuleks toime praeguste väljakutsetega ning töötaks sujuvalt ka tulevikus?

Esmatasandi teenused on kogu tervishoiusüsteemi alus

Esmatasandi tervishoiu toimimise eest hoolitsevad perearstid ja õed, kes aitavad patsiente esmaste tervisemuredega, annavad neile asjakohast nõu ja soovitusi, viivad läbi analüüse või suunavad patsiendi edasi eriarsti juurde. Eestis kuuluvad esmatasandi teenuste alla perearsti ja -õe teenus, koduõendusteenus, füsioteraapia, ämmaemandusabi, koolitervishoid, töötervishoid, apteegiteenused, hambaravi, psühholoogi või vaimse tervise õe teenus ja sotsiaaltöötaja teenus. 

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on rahvas tervem ja oma tervishoiuteenustega rohkem rahul neis riikides, kus prioritiseeritakse just esmatasandi tervishoidu. Hea ja toimiva esmatasandi tervishoiuga riikides on patsiendi tervisekulud väiksemad kui neis riikides, kus peamine fookus on eriarstiabil. Seda eelkõige seepärast, et esmatasandi arstiabi on patsiendi jaoks ühenduslüli ülejäänud tervishoiusüsteemiga.

Kui esmatasandi teenused on kiiresti ja mugavalt kättesaadavad kõigile, väheneb koormus kogu tervishoiusüsteemile, sest varajase sekkumisega saab mitmeid raskeid ja kulukaid probleeme ennetada. Samuti on leitud, et aktiivne ja vahetu suhtlus patsiendi ja perearsti vahel tagab patsiendile paremad teadmised ja vahendid oma tervise eest hoolitsemiseks. 

Vajadus arstide ja õdede järele kasvab

Vajadus perearsti ja -õdede teenuste järele kasvab, aga praeguse tempo juures ei pruugi arstide ja õdede juurdekasv nõudlusega sammu pidada. Eesti Teadusagentuuri raporti järgi jääb perearste ja õdesid ajas hoopis vähemaks. Hinnanguliselt on 2030. aastaks vaja asendada tervenisti 410 esmatasandil töötavast arstkonnast. Tulevikus kasvab vajadus ka õdede järele ning 2030. aastaks kasvab pereõdede vajadus 288 võrra. 

Praeguste koolitusmahtude kõrval on aga selge, et nõudlust ei saa täita vaid peremeditsiini residentuuri arvelt ja riigil tuleb töötada välja lisameetmed või vaadata üle rahastusmudel, et meditsiinipersonalist puudust ei tuleks.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul on praegune rahastusmudel küll jätkusuutlik, aga vajab jooksvalt täiendamist. “Täiendame rahastusmudelit igal aastal, et esmatasandi tervishoid oleks atraktiivne töökoht nii arstile kui ka õele ja ka neile, kes on lõpetamas kooli,” kinnitas Friedemann.

Piirkondlikud erinevused on meditsiinis elu ja surma küsimus

Keskustes elavatel inimestel üldjuhul perearsti vastuvõtule saamisega probleeme ei ole, aga maapiirkondades jääb arstivisiit sageli ühistranspordiühenduse puudumise tõttu ära. Tervelt 78 omavalitsuses leidub külasid, kust ei ole võimalik ühistranspordiga patsiendi kodust perearsti juurde jõuda ühe päevaga. See tähendab, et paljud inimesed jätavad kehva ligipääsu tõttu arstile minemata või teevad seda alles siis, kui tõsisem häda käes. 

Friedemanni hinnangul lasub vastutus teenuste kättesaadavuse parandamisel riigil. “Teenused peaksid olema riigis kättesaadavad kõigile, sealhulgas ka kindlustamata inimestele, et vähendada sissetulekutest tingitud ebavõrdsust,” rääkis Friedemann. “Samuti tuleb täiustada neid teenusemudeleid, mis tagaksid inimestele vajaliku transpordiühenduse tervishoiuteenusele pääsemiseks.”

Riik astub esmatasandi tervishoiu parandamiseks suuri samme

Friedemanni sõnul on Eesti tervishoiusüsteem igati efektiivne ning jääb selliseks ka tulevikus. “Meil peetakse esmatasandi tervishoidu ka poliittasandil väga oluliseks ja see on kindlasti üks arenguvõti,” rääkis Friedemann. 

2020. aastal kooskõlastas sotsiaalministeerium eelnõu, millega parandati perearstiabi kättesaadavust ning muudeti süsteem patsiendile mugavamaks. Eelnõuga pandi paika inkubatsioonisüsteem ehk olukord, kus perearsti nimistut teenindavad ajutiselt kaks arsti, et pensionile minev perearst saaks oma nimistu üle anda sujuvalt ning uus perearst saaks ennast sisse elada. Personalipuuduse seisukohast on oluline ka muudatus, mis tagab selle, et edaspidi saavad nimistutesse kandideerida ka peremeditsiini eriala viimase aasta arst-residendid.

Sama eelnõuga laiendati ka õdede õiguseid ning vastutust. Muudatus puudutas eelkõige õigust kirjutada välja piiratud mahus ravimiretsepte ning avada töövõimetuslehti. “Õdede roll on esmatasandil juba praegu väga suur ja kindlasti kasvab see ajas veelgi,” kinnitas Friedemann. “Töötame ka selle nimel, et vabastada arstide ja õdede aega tegevustest, mis on seotud praksise teenindamise, andmete kogumise, arveldamise ja erinevate ametkondadega suhtlemisega.”

Vastutus oma tervise eest

Haiguste ennetamine on oluline osa tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusest. Vananev rahvastik ning pikem, ent mitte tervem oodatav eluiga tähendavad sotsiaalsüsteemile järjest suuremaid kulutusi. Tänapäeval kulub suur osa tervishoiusüsteemi ressurssidest n-ö elustiilihaiguste raviks, mida saaks patsiendi enda valikute abil ennetada. 

Vastutus oma tervise eest hoolitsemisel lasub igal inimesel endal, aga selleks peaks inimestel olema piisavalt tervisealaseid teadmisi ning oskusi. “Patsientide teadmised oma tervisest peavad kindlasti ajas kasvama,” kinnitas Friedemann. “See algab pisikestest asjadest ja väikesest nügimisest, et oskaksime teha oma tervisega paremaid valikuid.”

Üks esmatasandi tervishoiu eesmärk on inimeste nõustamine ja teadlikkuse suurendamine. Kui inimesel on kõrgendatud risk haigestuda ühte või teise haigusesse, saab sellega tegeleda juba ammu enne seda, kui haigus tekib või paremal juhul seda sootuks ennetada. 

Tuleviku võtmesõna on kaugteenused

Järgmised aastad on Eesti esmatasandi tervishoiule põnevad ning riigi üheks fookuseks on kaugteenuste arendamine. “Üks eesmärk on kindlasti kaugvisiitide normaliseerimine ja vastuvõttude triažeerimine, et perearstid saaksid otsustada, millist abi ühele või teisele patsiendile anda,” rääkis Friedemann. 

Haigekassa käivitas selleks kaugteenuste näidisprojektide konkursi raames kaks projekti, millest esimene on “Terviseteekonna digidisainer” ehk rakendus, mis aitab perearstil koostada tervise- ja raviplaane ning hoida patsiendi terviseandmetel silm peal. Rakendusest saab abi ka patsient, kes saab selle abil kaardistada oma tervisega seotud eesmärke ning nendega ka tegeleda. Patsient ja arst on rakenduse kaudu omavahel pidevas ühenduses.

Teine projekt on “Eelvisiit”, mis muudab efektiivsemaks patsiendi ja perearstikeskuse vahelise kommunikatsiooni. Praegu ei ole perearstil enne patsiendi vastuvõtule saabumist tema mure kohta sageli piisavalt infot ja suur osa väärtuslikust vastuvõtuajast kulub selgitustööle.

“Eelvisiidi” rakendus kogub digitaalselt ja süsteemselt patsiendi seisundi või mure kohta infot juba enne visiiti. Patsient saab rakendusse oma murest iga kell märku anda ja rakendus oskab ära tunda ka sellised olukorrad, mis nõuavad kiiret sekkumist ehk kiirabi või EMO-sse pöördumist. Patsiendi info jõuab perearstikeskusesse ja selle põhjal otsustatakse, kas patsient suunata kaugvisiidile, kutsuda kohapeale või pereõe vastuvõtule.

Projektid parandavad arsti ja patsiendi vahelist suhtlust ning haigekassa küsitluse põhjal on mõlemad osapooled seni väga rahul. Üle 90 protsendi kaugvastuvõttudel käijatest oli kaugteenustega rahul ning perearstid ja õed leidsid, et tervelt 56 protsenti ehk üle poolte vastuvõttudest saab tegelikult lahendada kaugteel.

Kahe projekti edu annab lootust, et kui suur osa muredest saab lahendatud kaugteenuste abil, jõuavad õigel ajal arsti juurde kõik patsiendid ja seda ilma, et tervishoiusüsteemis tekiks ülekoormus.