Targa patsiendi blogi

Kas sina tead, mis on vähigenoomi test ja täppisdiagnostika?

Vähigenoomi test annab olulise teabe, mis võib aidata patsientidel ja arstidel paremini mõista, millised on kõige sobivamad ravivõimalused või millised kliinilised uuringud just sellise profiiliga patsiente kaasavad.Foto: Shutterstock

Roche Eesti OÜ viis Eesti elanike seas läbi küsitluse teadlikkusest vähigenoomi testimise kohta. Uuringu tulemuste järgi otsivad ootuspäraselt infot vähi ja vähiravivõimaluste kohta just need, kellel on endal või lähiringkonnas kokkupuude haigusega. Uudseid personaalmeditsiini lahendusi peavad oluliseks ja vajalikuks aga ka need, kel haigusega kokkupuudet ei ole.

Riiklik ravikindlustus vähigenoomi teste praegu ei rahasta

Vähigenoomi test on diagnostiline analüüs, millega tuvastatakse muutused vähirakkude geenides, et teha kindlaks konkreetse kasvaja iseärasused. See on oluline teave, mis võib aidata patsientidel ja arstidel paremini mõista, millised on kõige sobivamad ravivõimalused või millised kliinilised uuringud just sellise profiiliga patsiente kaasavad.

Vähigenoomi testid on Eesti haiglates enamasti saadaval, kuid riiklik ravikindlustus neid praegu ei rahasta. See tähendab, et patsiendil tuleb selliste testide eest ise tasuda. Seetõttu küsiti inimestelt, kas nad oleks valmis sellise teenuse eest maksma.

Vastanutest 25% on valmis vähigenoomi testi eest ise maksma, kui see peaks vajalikuks osutuma. Samal ajal pidas vähigenoomi testimist oluliseks palju suurem hulk vastanutest — 65%. Roche Eesti personaalmeditsiini valdkonna juht Andre Koit täpsustas, et teadmatust nii vähigenoomi testi väärtuse kui ka kättesaadavuse osas näitab seegi, et pooled vastanutest ei osanud öelda, kas testi eest on mõistlik tasuda või ei.

Paljud ei tea, mis on vähigenoomi test

Roche tegi 2020. aastal ülemaailmse teadlikkuse uuringu*, millesse kaasati onkolooge, vähidiagnoosiga inimesi ja laiemat üldsust. Selle uuringu tulemused näitasid, et peaaegu pool küsitletud vähipatsientidest pole terminiga “vähigenoomi test” üldse kokku puutunud või teavad sellest väga vähe.

Andre Koit nentis, et teadmistes on sees tühimik ning kuna test on praegu tasuline, ei oska arstid seda kuidagi välja pakkuda — ravi on ju tavaliselt inimestele tasuta — ning puuduvate teadmiste tõttu ei oska patsient seda ka ise küsida. Uuringust selgus ka see, et nii mõneski riigis on vähigenoomi testimist oma arstiga arutanud vähem kui 20% patsientidest.

“Usun, et Eestis on see veel kordi väiksem,” nentis Andre Koit, kelle sõnul väärib iga vähipatsient, vaatamata teadmatusele ja küsimuse ebamugavusele, siiski võimalust saada kiiresti teada kogu bioloogiline info, mida tänapäeva tippdiagnostika suudab tema vähirakkudest välja lugeda. 

“Mida rohkem patsient ja arst konkreetse vähijuhu kohta teavad, seda parem on võimalus saavutada täpse raviga patsiendi jaoks parimaid tulemusi,” rääkis Koit.

Teadlikkus on tasapisi kasvamas

Vähigenoomi testimise teemalise vestluse alustamise lihtsustamiseks on Roche’i kodulehel abimaterjal, mis on abiks patsiendile ja tema lähedasele tervishoiutöötajatega suhtlemisel.

Andre Koidu sõnul tehakse Eestis sarnast uuringut juba teist korda ning võib öelda, et teadlikkus on tasapisi kasvamas.

“Kuigi vähigenoomi testimise teadlikkus on kasvanud võrreldes 2019. aastaga, on siiski paljude vastajate jaoks selle tähendus segane või aetakse vähigenoomi test segi geenitestidega,” sõnas Koit. Ta täpsustas, et geeniteste tehakse vaid tervetele inimestele ja riskide hindamiseks, kuid mitte haiguste raviks.

“Meie jaoks on oluline, et inimesed oleksid kursis personaalmeditsiini ja täppisonkoloogia uudsete lahendustega — parem teadlikkus tagab parema tervise ning haigestumise korral ka suuremad ravivõimalused,” ütles Koit.

Roche Eesti pakutavate vähigenoomi testide kohta on võimalik rohkem teavet saada siit.

Loe rohkem uuringutest ja vähiravi tänapäevastest võimalustest siit.

Eesti küsitlusest kokkuvõtvalt

Eestis tehtud küsitlus kinnitas, et haiguse kohta otsivad enim teavet inimesed, kellel on sellega otsene kokkupuude. Allikad, mida teabe otsingul kasutatakse, on sarnaselt 2019. aastal läbi viidud küsitlusega arstid või meditsiinitöötajad, internet, ajakirjandus ja sõbrad-tuttavad.

Kolmandik internetiotsinguid maabub haiglate, meditsiiniuudiste või meditsiiniajakirjade lehtedel, 17% piirdub Google’i pakutavaga. Eelistatud infosaamise allikad on ikka tervishoiutöötajad, aga pea neljandik on rahul internetiga ja viiendikul eelistus puudub.

Põhilised küsimused, millele vastuseid otsiti, on haiguse prognoos ja ravivalikud. Vähigenoomi testimise kohta inimesed ise küsida ei oska. 31% vastanutest peab vähigenoomi testi vajalikuks, aga seda pärast testimise võimaluse tutvustamist. 30% küsitlusele vastanutest ei olnud vähigenoomi testi mõistet kuulnud ja vaid 14% selgitas vähigenoomi testi olemust oma sõnadega ning neist vaid väike osa teadis testi olemust. Vähigenoomi teadlikkust ei mõjuta vähiga kokkupuute olemasolu lähikonnas, nagu ka valmisolekut testi eest ise tasuda.

Küsitlus  viidi läbi uuringufirma Faktum Rait&Ariko abiga ajavahemikus veebruar-märts 2020 ja see toimus veebipaneelis. Andmeid koguti (N = 1066) vastavalt Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafiliselt proportsionaalsele mudelile vanuse, soo, keele, elukoha ja asulatüübi tunnuste alusel vanusevahemikus 20–75 eluaastat.

* Ülemaailmne uuring, kuhu olid kaasatud osalejad Brasiiliast, Kanadast, Hiinast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Ühendkuningriigist – 240 onkoloogi, 360 patsienti ning 600 inimest ühiskonnast laiemalt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.