Vaktsineerimine: kindel viis parandada eakate elukvaliteeti

Foto: Shutterstock

Vaktsiinidega on võimalik ennetada ka selliseid haiguseid nagu gripp, pneumokokk pneumoonia ja vöötohatis, mis ohustavad inimesi igas vanuses. Tegemist on haigustega, mille tüsistused vähendavad oluliselt inimeste elukvaliteeti ning tervelt elatud aastaid.

Vananemisega muutub inimese immuunsüsteemi töö ning sageli tähendab see seda, et inimene on mitmete viiruslike haiguste suhtes vastuvõtlikum. Parim viis end nakkushaiguste eest kaitsta on vaktsineerida end gripi, pneumokokk pneumoonia ja vöötohatise vastu. 

Gripp on raske hooajaline hingamisteede nakkushaigus, mis põhjustab aastas kuni 220 000 surmajuhtu. Ekspertide hinnangul nakatub gripihooajal 5–15 protsenti elanikkonnast, kuid gripi vastu on võimalik end kogu hooaja vältel vaktsineerida. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul.

Gripi sümptomid tekivad äkiliselt ning tavaliselt tekib kõrge palavik, külmavärinad ja kurnatus, köha, peavalu, kurgu- ja lihasvalu ning hingamisraskused.

Gripi tagajärjel võib tekkida kopsupõletik, bronhiit, neelupõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, keskkõrvapõletik, neeruvaagnapõletik, erinevate krooniliste haiguste ägenemine, müokardiinfarkt või insult ja halvimal juhul surm. 

Parim viis ennetada grippi on vaktsineerimine, eriti riskirühma kuuluvatel inimestel. Igal aastal tuleks kindlasti vaktsineerida vanematel inimestel, rasedatel ning krooniliste haiguste diagnoosiga inimestel. 

Pneumokokk pneumoonia kimbutab peamiselt vanemaealisi inimesi. Leviku haripunkt on küll talvel, kuid nakatuda võib aastaringselt. Tegemist on ohtliku haigusega, sest selle tagajärg võib olla surm või puude välja kujunemine. Riskirühma kuuluvad väikelapsed, vanemad inimesed, kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kuid riskifaktorid on ka suitsetamine ja liigne alkoholi tarvitamine. 

Pneumokokk pneumoonia algab kõrge palaviku, külmavärinate ja rindkere valudega, kuid sageli tekivad ka hingamisraskused ja märg köha. Kopsupõletiku tüsistused on kopsu mädakogum, äge hingamispuudulikkus, septiline šokk või välkveritähnus. Kopsupõletiku suremus on 5–35 protsenti ning kõige ohtlikum on haigus väikelastele.

Nakatumise ennetamiseks on oluline riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine.

Vöötohatis on nakkushaigus, mis tekib, kui inimene on puutunud kokku tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Vöötohatis võib esineda 10–20 protsendil elanikkonnast ning viirus säilib organismis pikka aega ning võib aktiivseks muutuda alles vanemas eas. 

Viirus levib vöötohatise villide ja haavandite kaudu ning peamised sümptomid on närvivalu ja ulatuslik nahalööve erinevatel kehaosadel, kuid peamiselt rindkerel ja näol.

Tüsistustena võivad tekkida püsiv või ajutine näonärvi halvatus, pikaajaline (aastaid  kestev) valu, pikaajaline pearinglus, püsiv või ajutine kuulmiskadu. Immuunpuudulikkusega inimestel võib viiruse ajuveresoontesse levimise korral tekkida vaskulopaatia ajuarterites. 

Peamine riskifaktor on immuunsüsteemi nõrgenemine ning vöötohatist on võimalik ennetada vaktsineerimisega. Vöötohatise vastu on soovitatav vaktsineerida kõiki üle 50aastaseid inimesi. 

Parim ravi on ennetamine

Nakkushaigused kahjustavad tervist ka juhul, kui tüsistusi ei teki, ning haiguste leviku tõkestamiseks on mõistlik käia vaktsineerimas. Nii on võimalik kaitsta nii iseennast, lähedasi kui ka riskirühma kuuluvaid inimesi, kelle organism on haiguste suhtes vastuvõtlikum. 

Nakkushaiguste ennetamine on üks oluline viis, kuidas teha kindlaks, et hea tervis püsib ka kõrgemas eas. Kuna viirushaiguseid antibiootikumidega ravida ei saa, on targem neid ennetada, et organism ei peaks omal käel läbi käima pikka ja vaevalist taastumisprotsessi.  

Infot vaktsineerimise ja vaktsiinennetatavate haiguste kohta saab veebilehelt vaktsineeri.ee ning Euroopa vaktsineerimise infoportaalist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.