Suur lugu

8aastasel ajukasvajaga Kasparil on karmist diagnoosist hoolimata õppimisega kõik järjel

Kasparil (vasakul) on vahva väkevend (paremal) ja suurepärased sõbrad, kes on tema jaoks alati olemas ja suhtuvad ka peas olevasse armi täiesti rahulikult, küsimusi esitamata.Foto: erakogu

Aasta tagasi maikuu viimastel päevadel sattus 8-aastane Kaspar kodulinnas Kuressaares erakorralise meditsiini osakonda. Sellele eelnes nädala jagu peavalu ja oksendamist. Ning järgnes ootamatu diagnoos – pisikesel poisiklutil diagnoositi ajukasvaja.

„Ema süda ei andnud rahu ja mõtlesin, et käime ära, kuulame, mida arstid ütlevad. Me sattusime ääretult meeldiva arsti juurde, kellel hakkas häirekell tööle ja meid saadeti otse Tallinnasse,“ meenutab Kaspari ema Katri möödunud hiliskevadet, mil poja tervis esimesi ohumärke näitas. 

Saatuslik diagnoos – astrotsütoom

Neli päeva Tallinna Lastehaiglas erinevaid uuringuid päädis diagnoosiga 2. juunil. Tollal 7-aastasel Kasparil avastati golfipalli suurune ajukasvaja. Lõplik tõde, et tegu on astrotsütoomiga ehk ajukasvajaga, selgus augustis. 

Pärast diagnoosi kuulmist said Katri ja Kaspar mõneks päevaks koju, aga juba 8. juunil toimus keeruline operatsioon. Kogu kasvajat ei olnud võimalik eemaldada, sest see asus riskantse koha peal. Operatsioonile järgnes kaks erinevat keemiaravikuuri.

Selle aasta alguses viidi läbi magnetresonantsuuring, millest selgus, et kasvaja on kergelt suurenenud ja vahetati ravimit. Nüüd saab Kaspar iga seitsme nädala tagant kolme ravimiga keemiaravi. Praegu on vapper poiss mõneks ajaks kodus, uus ravitsükkel algab juunis. Kui kõik sujub ootuspäraselt, pääseb Kaspar juba jaanipäevaks taas koju.

Katri tunnistab, et kartis keemiaravist hullemat. „Senini ei ole karmimaid kõrvalnähte esinenud, kui see, et Kaspar kaotas juuksed. Vahel harva valutab tal pea, aga õnneks on too vaevus ka kiiresti möödunud,“ kirjeldab ema poja toimetulekut kurnava keemiaravaiga. Praegu on Kaspari olukord stabiilne. Paari nädala tagant poiss küll oksendab ja söögiisu on paha, aga sellega tuleb leppida ja õppida elama. 

Kaspar paar nädalat enne Kuressaare EMOsse sattumist. Õige pea algasid poisiklutil peavalud ja oksendamishood, mis pääidsid karmi vähidiagnoosiga.Foto: erakogu

Vaprad võitlejad

Ema peast käib keerulisel teekonnal muidugimõista läbi igasuguseid mõtteid. „Kui arst esimese diagnoosi ütles ja mulle magnetresonantsuuringu pilti näitas, oleksin põrandale varisenud, kui poleks tooli olnud,“ meenutab Katri. „Ka kõige mustemad mõtted käivad peast läbi, aga tuleb olla tugev. Mul ei ole valikut.“ 

Katri ei ole ka poja eest raske haiguse diagnoosi kunagi varjanud. „Loomulikult ma ei oska lõpuni öelda, kuidas ta sellest aru saab. Ta teab, mis haigus tal on – ma ei ole midagi tema eest peitnud ega ilustanud. Hoidunud olen vaid detailidesse laskumast,“ sõnab ema.

Poisiklutt on ema sõnul tubli võitleja. „Kaspar ei protesti protseduuridega ega midagi. Ta teab, et tal on kasvaja ja peab ennast hoidma. Ta pole kunagi ka väljendanud seda kurbust või pahameelt, et miks selline asi temaga juhtus. Ta lepib sellegagi, et peab kõndima ega saa joosta nagu teised temavanused,“ kirjeldab Katri, kuivõrd arusaaja ja mõistev on poiss ise sel raskel aastal olnud. 

Praegu on Kaspar koduõppel ja targal poisil on õppimisega kõik joonel. Pärast operatsiooni muutus aga paremakäeline laps vasakukäeliseks.

Emotsioonidega tuleb tegeleda

Katri märgib, et vähidiagnoosi saanud lapse emana pole ta kordagi avanud Google’i otsingut. „Tavaliselt on seal 101 erinevat vastust. Otsustasin teadlikult selle endast eemale jätta. See ajab muidu hulluks,“ sõnab ta. 

Küll aga vajab ema vahel enese tühjaks rääkimist. Lastehaiglas on selleks olemas ka psühholoog ja nõustaja, kuid suurimaks toeks sel teekonnal on naisele omaenda pere ja lähedased. „Kui on väga raske, lähen korraks eemale, näiteks sõbranna juurde, kus saan ennast tühjaks rääkida ja nutta. Siis on jälle kergem ja saab edasi minna,“ ei tee Katri saladust ka neist hetkedest, millest üldjuhul ei räägita.

Praegu on Katri koos pojaga enda ema juures maal ja kui tema tuleb töölt, saab Katri paariks tunniks jalutama minna. „Aeg-ajalt on eemale vaja,“ tõdeb vähipoisi ema.

Kasparilgi on suurepärased sõbrad, kes on tema jaoks alati olemas ja suhtuvad ka peas olevasse armi täiesti rahulikult, küsimusi esitamata. „Keegi pole selles õrnas eas last narrinud ega midagi öelnud. Temaga arvestatakse ja teatakse, et ta peab end hoidma ja rahulikult mängima,“ on ema tänulik.

Pardiralli-pere hindamatu toetus

Kaspari raviarst dr Kadri Saks on öelnud, et kui kasvaja puhul peaks vaja minema kiiritusravi, saab seda teha Taanis. Ravi rahastaks küll haigekassa, aga ema sõidu- ja elamiskulude eest aitaks tasuda vähihaigete laste vanemate liit, kes kogub vähihaigete laste ja nende perede toetuseks raha juba kaheksandat korda toimuva Pardiralliga.

Eesti vähihaigeid lapsi ja nende vanemaid ühendav liit tegutsebki selle nimel, et tagada peredele elu kõige keerulisemal teekonnal vajalikud tugiteenused. Lisaks olulisele rahalisele toele pakub liit ka hingelist tuge.

Kaspari pere südame on teinud eriti soojaks, et liit on nagu suur ühtne pere, kes peab poisiklutti meeles ka sünnipäevadel ja jõuludel. „See on hea ja südamlik teadmine, et saan vajadusel pöörduda liidu tugiisiku poole või suhelda teiste sarnases olukorras olevate vanematega,“ tõdeb ema tänutundega.

Kaspar võitleb vapralt kasvajaga ja lepib sellegagi, et ta ei saa joosta nagu teised temavanused.Foto: erakogu

Osale Pardirallil ja toeta vähihaigeid lapsi ning nende peresid raskes võitluses

Pardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu algatatud vannipartide võiduujumine, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust vähihaigete laste ja nende vanemate olukorrast ja kutsuda inimesi ning ettevõtteid neid toetama. Kokku asub esikoha nimel heitlusse 15 247 parti. Eelnevate aastate rallid on tõestanud, et tiitlivõidu nimel käib vannipartidel tihe rebimine, sest selja taha jääb keeruline talv, mil oli raske treeningkogunemisi pidada.

Eesti vähihaigete laste vanemate liidu juht Kaili Semm ütles, et möödunud suvi, mil esmakordselt tutvustati traditsioonilise perepeo korraldamise asemel teleülekande formaati, andis kindlust, et inimesed elavad hoolimata muutunud Pardiralli vormist rasket võitlust pidavatele lastele ja nende peredele südamest kaasa.

“Endiselt püsib oht, et suured rahvakogunemised pole pandeemiast tulenevalt meie väikeste kangelaste tervist silmas pidades turvalised. Samas vajavad lapsed, kes peavad oma elu raskeimat võitlust, jätkuvalt meie kõigi tuge ja toetust. Vaimses mõttes isegi rohkem kui eales varem,” ütles Semm. 

Sestap kutsutakse selgi aastal partide võidusõidule kaasa elama teleekraani vahendusel. Kaheksandat korda toimuv vannipartide võiduujumine vähihaigete laste ja nende vanemate toetuseks toimub lastekaitsepäeval, 1. juunil. Otseülekannet Kadriorus toimuvast Pardirallist näeb ETVst lastekaitsepäeva õhtul kell 19.30. 

Vaata, mitu parti on veel alles, ja toeta sinagi: www.pardiralli.ee

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.