Terveneda aitab sealt edasi aga natuke aeglasem, kuid see-eest spetsiifilisem organismi reaktsioon, kus ühe kindla haigustekitaja vastu omandatakse sobilik relv. 

Organismi hea mälu kaitseb haiguste eest

Tänu omandatud immuunsusele  on võimalik mitmeid haiguseid vaktsineerimise abil ennetada. Selle abil on mitmete nakkushaiguste levik maailmas täielikult või peaaegu peatatud.

Vaktsiiniga viiakse organismi väike kogus nõrgendatud või surmatud haigustekitajat. Saades aru, et kehas on midagi võõrast, käivituvad esmalt loomuliku immuunsuse kaitsereaktsioonid. Seetõttu võib vaktsineerimise järgselt süstekoht olla valulik ja punetada, üldine enesetunne olla nõrk ning tekkida palavik.

Pikas plaanis aga jääb piltlikult öeldes läbi põetud haigusest või vaktsiinist järele teave tagaotsitavast haigustekitajast ning järgmisel korral, kui sellega kokku puutume, oskavad organismi “turvamehed” ta juba uksel tagasi saata ning haigestumist ei toimu.

Miks immuunsust tugevdada ei tasu?

Teame ütlust, et looduses on kõik tasakaalus. Nii on ka terves inimorganismis – vererõhk pole ei liiga kõrge ega liiga madal, kehatemperatuur hoitakse sobivas vahemikus ja nii edasi. Seda seaduspära järgib ka immuunsüsteem: haigustekitajale reageeritakse piisavalt tugevalt, et sellest jagu saada, ent ideaalis mitte nii agressiivselt, et see inimesele kuidagi ohtlik oleks. 

Kui me nüüd kujutame ette, et oleme immuunsüsteemi tugevaks teinud, siis mis juhtuda võib, on hoopis see, et hästi reaktiivne süsteem hakkab ründama organismi enda rakkusid. Sellised on erinevad autoimmuunhaigused, näiteks I tüüpi diabeet, mõned põletikulised soolehaigused või nahapõletikud.

Tasakaalust väljas olevad kaitsereaktsioonid võivad põhjustada ka ülitundlikkust tegelikkuses mitte eriti ohtlike tegurite vastu. Selline ülereageerimine väljendub aga allergiana.

Millest on abi?

Normaalse immuunsüsteemi tagamiseks on parim abimees tervislik eluviis. Mida see tähendab? Nagu ennegi juba öeldud, siis on tervise juures väga oluline leida õige tasakaal. 

Üheks oluliseks faktoriks on mitmekesine toitumine. Väga raske on soovitada üht, kõigile inimestele sobivat toidulauda. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid toidust vajalikus koguses saada, leiab abi ka toidulisanditest. Küll aga võiks nende tarvitamine olla vajaduspõhine – niisama igaks juhuks ei ole mõtet tablette süüa.

Hea uni on paljude organismi protsesside eduka toimimise aluseks, nii ka siin. Vajalikuks peetakse umbes kaheksat tundi ööund. Selle tagamiseks tasub järgida unehügieeni: mine voodisse vaid magamiseks, ära veeda enne uinumist aega nutitelefonis surfates ning leia omale sobiv magamistoa temperatuur.

Pikaajalist stressi võib lihtsustatult võrrelda põletikulise protsessiga – see kurnab ning seetõttu ei pruugi organism enam vajalike toimingutega piisavalt hästi hakkama saada. Kui tunned, et kõike on liiga palju, tuleks võtta puhkust.

Siia lisanduvad loomulikult kõik ammu tuttavad soovitused: ära suitseta ega liialda alkoholiga, liigu ning väldi ülekaalulisust ja pese käsi.

Mis on vähem tõhus?

Vitamiinide võtmist peavad paljud sügistalvise hooaja vältimatuks osaks. Külmetushaiguste ja immuunsusega seostatakse patsientide hulgas eriti tihti C-vitamiini, seda nii ennetuseks kui juba sümptomite leevendamiseks.

Küll aga ei ole uuringutes tegelikult näidatud C-vitamiini sellealast olulist efektiivsust. Mõningane mõju võib sellel olla, ent igaüks saab ise mõelda, kas näiteks nädala asemel kuue päevaga paranemine on loodetud võit.

Vitamiinide ja mineraalidega tuleks igal juhul meeles pidada, et neid on inimorganismil vaja teatud koguses ja rohkem ei ole siinkohal sugugi uhkem. Täpselt samamoodi, nagu võib probleeme põhjustada mõne aine puudus organismis, tekitab seda ka aine liig.

Immuunsuse parandamiseks mõeldud toidulisanditest ei ole ekspertide sõnul enamasti ei kasu ega kahju. Taimsed vahendid ei ole piisavalt tugevad, et meie immuunsüsteemi toimimist paigast nihutada, kuid võivad osal inimestest tekitada allergilisi reaktsioone. 

Laura Viidik on proviisor ja Tervisegeeniuse kaasautor.