Suur lugu

Suur ülevaade: kõik, mida me praegu teame koroonaviirusest

Koroonaviirus.Foto: Shutterstock

Viimaste andmete järgi on Eestis koroonaviirusesse nakatunud 79 inimest. Riigis on välja kuulutatud eriolukord.

Panime kokku ülevaate levinumatest küsimustest, mis võivad koroonaviiruse kohta tekkida.

Mis on uus koroonaviirus?

Koroonaviiruste perekonda kuulub suur hulk viiruseid, mis põhjustavad erinevaid, enamasti hingamisteedega seotud haiguseid. Muuhulgas kuulub koroonaviiruste hulka ka üks levinumaid nohu põhjustajaid.

Hetkel aktuaalne haigus kannab nime COVID-19 – see tuleb ingliskeelsest terminist coronavirus disease ehk koroonaviirushaigus.

Seda põhjustav viirus nimega SARS-CoV-2 on geneetiliselt sarnaseim sajandi alguses Aasias muret tekitanud SARS-koroonaviirusega.

Kuna tegu on uue viirusega, mis kandus inimestele üle alles hiljuti ning mille kohta ei ole veel väga laialdast teavet, käsitletakse seda ka rangemalt ning astutakse karme samme, et laia levikut ära hoida.

COVID-19 nakkuspuhang sai alguse 2019. aasta detsembris Hiinas Wuhani linnas mereandide turu töötajate seas. Esimene välismaine juhtum registreeriti Tais, kuid sealt edasi on viirus jõudnud üle maailma. Teistest vähem on haigus praeguseks levinud Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.

Mis on viiruse sümptomid ja kuidas ma selle ära tunnen?

COVID-19 seni kinnitatud sagedasemad sümptomid on palavik, nõrkus, kuiv köha ja hingamisraskused.

Haigestunud patsiendi jaoks võib esmapilgul ja lihtsamatel haigusjuhtudel tunduda, et tegu on üsna sarnase seisundiga kui gripi või muudele külmetushaiguste puhul.

Lisaks tavapärastele hingamisteedega seotud sümptomitele on patsientidel kirjeldatud ka kõhulahtisust.

Senise info põhjal võib järeldada, et umbes 80% haigestunutest põeb haiguse läbi üsna leebete sümptomitega, 15% on raskemaid ning 5% kriitiliselt raskeid juhtumeid. 

Kuidas viirus levib?

Koroonaviirused levivad üldiselt piisknakkusena – näiteks köhides või aevastades – nii inimeselt inimesele, kui ka ülekandena loomade ja inimeste vahel.

Viiruse leviku takistamiseks kõige efektiivsem meetod on vähendada inimestevahelist kontakti ning ennetada seeläbi edasisi haigestumisi.

WHO andmetel kandub viirus edasi ka pindadelt ehk otsene kokkupuude inimesega ei ole ilmtingimata vajalik.

Uuringud on näidanud, et enamikul haigestunutest tekivad sümptomid kahe nädala jooksul. Seega on kahenädalane enesejälgimine pärast võimalikku kontakti haigestunuga või viibimist riskipiirkonnas väga tähtis.

Viiruse edasikandumise takistamine on oluline, sest kuigi muidu tervetel inimestel võib ka COVID-19 kulgeda kergemate sümptomitega, on suur oht nakatada vanemaid või juba nõrgenenud immuunsusega inimesi, kelle jaoks võib see haigus palju tõsisem olla.

Mida ma tegema pean, et viiruse levikut tõkestada?

COVID-19 leviku vähendamiseks saad järgida mõningaid lihtsaid põhimõtteid, mis aitavad vähendada ka muude piisknakkuste edasi kandumist.

Väga oluline on põhjalik kätepesu. Käsi tuleks pesta korralikult ja vähemalt 20 sekundit – see on umbes aeg, mis kulub selleks, et laulda kaks korda sünnipäevalaulu (“palju õnne ja head…”). Võid kasutada ka oma lemmiklaulu – sellega saab kätepesujuhise kokku panna siin.

Käsi tuleks pesta pärast avalikes kohtades viibimist või tualeti külastamist, aga ka köhimise, aevastamise või nuuskamise järel. Pesemisel tuleb kindlasti kasutada seepi.

See on oluline seepärast, et seep lõhub viiruse välise kihi, mille järel saavad viiruseosakesed edasi laguneda ning muutuvad seetõttu kahjutuks.

Vajadusel võib kasutada ka alkoholipõhist käte desinfitseerijat, kuid tähele tuleb panna, et selle alkoholisisaldus oleks vähemalt 60%.

Oluline on aga see, et apteekides, poodides ja hulgiladudes on laialdaselt näha, et desinfitseerimisvahendeid on puudu – seega võiks esmaseks abivahendiks kodusel käte puhastamisel olla seep ja vesi. 

Köhides või aevastades tuleb kindlasti katta nina ja suu salvrätiku või muu sobiva vahendiga! Nii takistad viiruseosakeste laiali lendumist. Vältida tuleb paljasse kätte aevastamist või köhimist, kuna sealt võivad edasise kontakti puhul viirusosakesed edasi kanduda.

Sellest tulenevalt väldi ka ise avalikes kohtades või pesemata kätega oma näopiirkonna katsumist. Vastasel juhul võid mõne üldkasutatava pinna – kas või ukselingi või käsipuu – puutumisel sealt viirusosakesed endale üle kanda.

Puhasta ka oma telefon või muud sagedasti kasutatavad vahendid, mis võivad olla saastunud. Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ega pesemata puu- ja köögivilju.

Vältima peaks lähikontakti haigustunnustega inimesega. Küll aga pole tavainimesel praegu põhjendatud kaitsemaski kasutamine väljaspool riskipiirkonda, ennetava meetmena.

Nimelt ei jätku praeguste tarneraskuste juures maskide üleliigse kasutamise tõttu neid olukordadeks, kus neid tõepoolest vaja on – nagu haiglad, raskemad haigusjuhud, lähikontakt haigestunuga.

Kui kahtlustan viirust, siis mida teha? Kas ma võin arsti juurde minna?

Viirus ise ei liigu, vaid kandub edasi inimeselt inimesele. See tähendab, et kui kahtlustad, et oled nakatunud, püsi kindlasti kodus, et mitte viirust edasi anda.

24 tundi ööpäevas saab abi perearsti nõuandeliinilt, mille number on 1220 , välismaalt nõu saamiseks tuleks valida +372 634 6630. Nõu antakse nii eesti, inglise kui vene keeles.

Juhul, kui oled kokku puutunud mõne haigestunud või riskigruppi kuuluva inimesega – kes on ise haigestunuga kokku puutunud või riskipiirkondadesse reisinud – või kuulud ise riskigruppi, anna sellest kindlasti aegsasti tervishoiutöötajale teada.

Ise perearstikeskusesse või EMOsse kohale minek on viiruse kahtluse korral keelatud. Teadlikult viirusega avalikus kohas olemise eest saab vastavalt seadusele määrata inimesele rahatrahvi või vangistuse. Arstiga konsulteeri telefoni teel.

Kui aga oled kindel, et sul võib koroonaviirus olla, siis raskematel juhtudel võta ühendust häirekeskusega numbril 112, et nad saaksid välja saata kiirabi. Kui kahtlustad koroonaviirust, tuleks sellest kindlasti kohe häirekeskusele teada anda, et kiirabi teaks sellega arvestada.

Kui sul on muu terviseprobleem, mille tulemusena kutsud koju kiirabi, kuid siiski kahtlustad endal ka koroonaviirust, siis anna sellest samuti häirekeskusele teada, muidu sead ohtu kiirabitöötajad ja nende pered.

Igal juhul tasub võimalusel töötada kodust ja vältida rahvarohkeid kogunemisi – ka siis, kui pole haigussümptomeid või varasemat kokkupuudet haigestunu või riskipiirkonnaga.

Kas mind võib nakatada ka ilma sümptomiteta haige?

Endiselt ei tundu olevat päris selge, kas nakatunud inimene on ise nakkusohtlik enne sümptomite avaldumist.

Sellist nakatumist on küll haigete seas kirjeldatud, kuid pigem leiavad teadlased hetkel, et sellised juhtumid saavad olema harvad.

Praegu arvestatakse, et üks haigestunud inimene võib keskmiselt edasi nakatada 2-3 inimest.

Kas viiruse vastu on vaktsiin? Saab seda ravida?

Spetsiifilist COVID-19 vastast ravi ega vaktsiini hetkel ei ole, kuid nende välja töötamisega tegeletakse.

Seega tuleb haigestumisel leevendada peamiselt tekkinud sümptomeid nagu köha ja palavik.

Kindlasti ei tasuks järgida internetis levivaid kahtlasi õpetusi ja müüte. Näiteks ei aita viirust ära hoida küüslauk, internetis müüdavad imeravimid – näiteks MMS või kolloidhõbeda lahus – või vee joomine iga 15 minuti tagant (vett tasub muidugi mõistlikult juua, aga viirusega pole sellel pistmist).

Kes on riskigrupp? Kas lapsed ei pea ohutusnõudeid täitma?

Varasemalt on koroonaviirushaiguste puhangutel ühe riskigrupina välja toodud vanemad inimesed. Haigestunud on seda ka COVID-19 puhul kinnitanud. Haiglaravil olevate patsientide puhul Hiinas on levinud kaasuvad haigused diabeet ja kõrge vererõhk.

Praegu näib, et haigestunute seas on lapsi pigem vähe. Seega ei ole lapsed ja terved noored väga suur ohugrupp ning ei pruugi kergesti haigestuda. Praegustel andmetel pole alla 10-aastaste haigestunute seas ühtegi surmajuhtumit olnud. Vanusegrupis kuni 50-aastased patsiendid jääb see alla 1%.

Samas võivad nad siiski haigust edasi kanda. See tähendab, et ka nemad peaksid kindlasti ohutusnõudeid täitma. Vältida tuleks kokkupuuteid eriti vanemate inimestega, kuna vanurid on suurim riskigrupp.

Et hoida ära haiguse laiem levik, tuleks ohutusnõudeid täita kõigil, ka neil, kes riskigruppi ei kuulu – sa ise ei pruugi haigeks jääda, ent võid haigust ära kanda.

Kui suur oht on COVID-19 haigusesse surra?

Esimene surmajuhtum registreeriti jaanuari esimeses pooles Hiinas. Surmapõhjuseks on peamiselt raske kopsupõletik ja täiskasvanute hingamispuudulikkus.

Sarnaselt varasematele koroonaviirustele, suureneb risk kahjustusteks südame-veresoonkonnale.

Praegu pole selge, kui suur on haigusest põhjustatud suremus, kuna see on piirkonniti väga erinev – ja me ei tea, kui suur osa on selles statistikal: mõnes riigis võib olla ette tulnud olukordi, kus haigust pole mõnel inimesel diagnoositud.

WHO hindas märtsi alguses, et suremus võib olla ligikaudu 3%. Kui võtta ette viimased terviseameti andmed registreeritud viirusjuhtumite ja suremuse kohta kogu maailmas, tuleb üldiseks suremuseks umbes 3,7%. 

Mida tähendab pandeemia? Kus haigus levib?

Alates kolmapäevast on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutanud praegu leviva COVID-19 pandeemiaks.

See tähendab, et haigusest on järsku haaratud väga lai piirkond ning haigestunud või selle riskis on suur hulk inimkonnast.

Tänaseks on COVID-19 juhtumeid registreeritud rohkem kui sajas riigis. Olukorda Euroopas saab jälgida WHO interaktiivselt kaardilt.

Kõrge riskiga piirkondadeks peetakse hetkel Hiinat, Iraani, Itaaliat ja Lõuna-Koread. Neile lisanduvad keskmise riskiastmega piirkonnad Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Hispaanias, Jaapanis ja Singapuris.

Täpse ja ajakohase riskipiirkondade info leiab terviseameti kodulehelt , kus on antud ka täpsemad käitumisjuhised riskipiirkonnas viibimise järgselt.

Reisimist tasuks praegu vältida – eriti puhkusereise. Kui see on aga kindlasti äärmiselt vajalik, tuleb kindlasti ennast kursis hoida välisministeeriumi juhistega.

Kui kaua puhang kestab?

Tänaseks näitavad andmed, et uute haigestumiste teke esimeses viiruse laia levikuga riigis Hiinas on piirangute ja teadlikkuse tõusu abil vähenenud.

Siiski on raske hinnata, kui pikalt võib haiguspuhang maailmas kesta.

Eesti valitsus on arvestanud, et koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud eriolukord kehtib esialgu 1. maini. See võib ka pikeneda (või lüheneda), kui seis muutub.

Kas soojemate ilmadega kaob koroonaviirus ära?

Mitmete teiste viirushaiguste, sealhulgas teised koroonaviirused, hooajalisus on andnud lootust, et ka COVID-19 pandeemia saab kevade tulekuga leevendust.

Küll aga ei teata hetkel uue viiruse kohta veel piisavalt palju, et seda kindlalt öelda saaks.

Mis Eestis toimub? Mida tähendab eriolukord?

Terviseameti viimaste andmete järgi on Eestis uude koroonaviirusesse nakatunud kokku 41 inimest. Esimesed nakatunud said viiruse reisil riskipiirkonda – Iraani või Itaaliasse.

Kolmapäeval tuli aga välja esimene juhtum, kus nakatusid inimesed, kes pole ise reisinud – nimelt tuvastas labori kahel saarlasel, kes võisid viiruse saada Saaremaad külastanud võrkpalluritelt. Nüüdseks on selge, et nakatumine toimub ka siseriiklikult.

Valitsus on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kuulutanud välja eriolukorra kuni 1. maini või kuni see on vajalik.

Keelatud on kõik avalikud kogunemised.  Alates esmaspäevast on koolides tavapärane õppetöö peatatud ning toimub kodu- ja kaugõpe. Peatub ka huviharidus. Piiridel taastub kontroll – seal tuvastatakse inimeste haigussümptomeid, tuleb täita ka ankeete, et oleks võimalik teada, kust nad saabusid. Rootsi kruiiside müük on peatatud.

Keelatud on ka spordivõistlused, suletud muuseumid ja kinod, pidada ei tohi etendusi, kontserte ega konverentse. Haiglates, vanglates ja sotsiaalhoolekandeasutustes kehtib külastuskeeld.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses