„1911 viidi ülikoolis sisse sunduslik lastehaiguste eksam ning samal aastal osteti ka Veski tänavale maja lastehaigla rajamise eesmärgil. Kliinik oli valmis tööd alustama juba 1912. aastal, ent eelarveliste segaduste ning puhkenud sõjaolukorra tõttu ei olnud see võimalik. 1920. aastal avati Veski tänava lastekliinikus laste ambulatoorsed vastuvõtud ning 1922. aastal ka juba statsionaarse osakonnaga Tartu Ülikooli lastekliinik, mis oli kuni 1940. aastani Eesti ainus laste ravile spetsialiseerunud kliinik,“ rääkis lastekliiniku juht.

Kliiniku esimene patsient oli vaid seitsmenädalane, kes hospitaliseeriti siselihasspasmide tõttu. Kokku raviti lastekliiniku esimesel tegevusaastal 171 väikest patsienti, kes toodi ravile üle kogu Eesti. Patsientide keskmine ravil viibimise aeg oli 27 päeva.

Kui 1930ndate esimestel aastatel ehitati lastekliiniku koosseisu ka emade ja rinnalaste hoone, mis võimaldas vastu võtta 100 imikut ja 25 ema, sai sellest lastekliiniku õppe- ja teadusbaas.

Teise maailmasõja järgselt sai kliiniku koduks Oru tn maja, mis võimaldas ravida lapsi 100 voodikohal. 1950ndad tõid muutuse kliiniku juhtimises ning ravitöö ja õppetöö juhtimine lahutati. Oru tn tegutsedes liideti aastate jooksul lastekliinikuga nii lastepolikliinik, loodi psühhoneuroloogiline osakond ning 1980. aastal ka vastsündinute osakond.

N. Lunini tänavale ehitatud lastehaiglasse kolis kliinik 1982. aastal, mis on olnud kliiniku koduks tänaseni. N. Lunini 6 roosa maja on olnud paljudele lasteõdedele esimene töökoht, kelle roll on ajas järjest kasvanud. On märgiline, et kliiniku 100. sünnipäeval valmib uus lastehaigla Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu käigus, mille üks eesmärk on koondada lastega seotud ravitöö kliinikumi peamajja.

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi koosseisu kuulub lastekliinik alates 2000. aastast. „Selle sammuga taasühendati lastekliiniku ja pediaatria õppetooli juhtimine, mis andis tõuke ka teadustegevuse, doktoriõppe, arstide ja õdede täiendõppe hoogustumisele,“ sõnas prof Tillmann.

Ta tunneb heameelt, et lastekliinikus pakutav ravi vastab kõrgele rahvusvahelisele tasemele. „Näiteks on imikusuremus viimastel aastakümnetel Eestis oluliselt langenud. See madal näitaja kuulub maailma absoluutsesse tippu ning lastekliinikul on selles väga suur osa,“ rõhutas lastekliiniku juht. Ta lisab, et Euroopa ülikoolihaiglate tippu kuulumist näitab ka doktorikraadi omavate kolleegide osakaal – doktorikraad on kaitstud ligi kolmandkuil lastekliiniku arstidel.

Professor Vallo Tillmanni sõnul ühendab kogu lastekliiniku töötajaid armastus laste vastu ja tahe neid aidata. „See pühendumus lastele kannab meid edasi ka edaspidi. 100 aastat pole ühe haigla jaoks ehk palju, aga 104-aastases riigis on see siiski tähelepanuväärne verstapost. Suur kummardus kõikidele kaasteelistele selle teekonna eest,“ tänas prof Tillmann.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus tehti 2021. aastal 35 990 ambulatoorset vastuvõttu ning haiglaravi vajas 3201 väikest patsienti. Lastekliiniku erakorralisse vastuvõttu pöördus 7850 patsienti. Ajas on kasvanud oluliselt ka lasteõdede roll. Kui 2003. aastal tehti lastekliinikus 223 õe vastuvõttu, siis 2021. aastal juba 3108.

Lastekliinikus on patsientide päralt 234 töötajat, sh 54 arsti, 95 õde ja 15 arst-residenti ning teisi oma valdkonna spetsialiste.