Grandi saaja, Tartu Ülikooli iidsete biomolekulide kaasprofessori Christiana Lyn Scheibi sõnul osatakse praegu küll hästi uurida, kuidas elavate inimeste immuunsüsteem nakkuste vastu võitleb, kuid puudub võimekus seda teha ammu surnud populatsioonide puhul.
Iidsed antikehad kannavad väärt infot
„Tänapäeva rahvaste immuunsust on kujundanud meie minevik. Et mõista meie immuunsüsteemi ja paremini arvesse võtta pärilikke erinevusi haiguste ennetuses ja ravis, on vaja aru saada nende kujunemisest. Selleks tuleb uurida, kuidas inimeste immuunvastused on ajas muutunud ja missuguste haigustekitajate vastu on need muutused toimunud,“ ütles Scheib.
Kui inimene puutub kokku haigustekitajaga, tekivad organismis antikehad, mis jätavad haiguse tulevikuks meelde. Antikehad jäävad vereringesse kogu eluks ja hoiavad nõnda alles info kõikide infektsioonide kohta, millega inimene on kokku puutunud. Surres kleepuvad vereringest pärit valgud ja DNA hammaste külge ning võivad säilida sedasi sadu tuhandeid aastaid.
„Kõike seda arvesse võttes tekkis mul idee, kuidas saada uurimistöö kaudu enneolematult põhjalik ülevaade inimesi kimbutanud haiguste ajaloost. Plaan on ühendada paleoproteoomika, vana DNA ja immunoloogilised uurimismeetodid, et viia iidsed antikehad kokku vastavate patogeenidega ning tuvastada skeletijäänustest vanu viiruseid, näiteks leetreid, mumpsi ja grippi. Selle tulemusel loodame ka välja selgitada, kas kokkupuude haigustega suurendas või vähendas ammu elanud inimestel väljavaadet ellu jääda ja kuidas on mõjutanud inimkonda katkulained,“ selgitas Scheib.
Tipptasemel teadustöö
Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul on ERC grandi saamine suur saavutus. „Tõenäosus ERC granti saada on umbes kümnendikul esitatud uurimisprojektidest. Tartu Ülikooli teadlased on varem seda teadustoetust saanud kokku seitsmel korral, aga genoomika instituudile on see esmakordne. See annab kinnitust, et Tartu Ülikool on loonud hea keskkonna, et teadlased saaks siin tipptasemel uurimistööd ellu viia,“ ütles Vassil.
