Ajalugu

Raeapteek 600: Euroopa ühe vanima apteegi kujunemislugu jõudis raamatukaante vahele

Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal.Foto: Andero Kalju

Möödunud nädalal esitles Tartu Ülikooli farmakognoosia professor ja farmaatsia ajaloo õppejõud Ain Raal Tallinna raekojas raamatut “Raeapteek 600”, mis annab põhjaliku ülevaate Euroopa ühe vanima apteegi ajaloost selle algusest kuni tänapäevani.

Professor Ain Raal selgitas lähemalt, et raamatus käsitletakse apteekide kujunemist nii kogu maailmas kui ka Eestis. Lähemalt saab lugeda apteegi esmamainimisega seotut ning põhjalikumalt selle omanike kohta 600 aasta jooksul.

“Samuti on juttu Raeapteegis läbi aegade müüdud kaupadest ja muust apteegialasest tegevusest, sealhulgas apteegi signatuuridest. Põhjalikult käsitletakse apteegi hoonet ja selle sisseseadega seonduvat, samuti apteegi renoveerimist. Pikemalt on juttu apteegi seniste suuremate juubelite tähistamisest ning vaatluse alla võetakse ka kolm vanale Tallinnale ja Raeapteegile omast märksõna: klarett, martsipan ja katk,” selgitas Ain Raal.

Kas teadsid?

  • Raeapteek on teadaolevalt vanim Euroopa jaemüügiapteek, mis on kogu oma tegevuse aja tegutsenud ühtedes ja samades ruumides, olles ühtlasi Tallinna vanim senini tegutsev ettevõte ja tervishoiuasutus.
  • Apteek tegutses Tallina raeplatsil juba ammu enne seda, kui Kolumbus Ameerika avastas ja Tartus ülikool loodi.
  • Raeapteegi aknal olevad punase ja sinise sisuga anumad lähtuvad vanast kombest tähistada apteegi asukohta.
  • Kui Burchart IV ostis 1689. aastal apteegiomanikuks saades kõik apteegiga seotud hooned, pidi ta varustama raadi tasuta kantseleitarvetega ja maksta igal aastal linnakassasse märkimisväärne toetussumma. Maksu laekumise kinnituseks sai apteeker raehärradelt igal aastal suure kollase kringli ja pudeli hispaania veini.
  • Nõukogude ajal oli Raeapteek ainus apteek Eestis, kus müüdi apteegikaane.

Allikas: “Raeapteek 600”

Lisaks avatakse teoses ka raeapteegi sotsiaalset ja kultuuriloolist mõõdet. “Raamatu lõpus antakse meenutusteks sõna inimestele, kes on ühel või teisel moel viimastel aastakümnetel Raeapteegiga tihedamalt seotud olnud,” lausus Raal.

Ain Raali sõnutsi on “Raeapteek 600” loomisel olnud oluliseks ajalooallikaks Eestimaa ja Liivimaa apteekide ajaloo uurija Erlich Seuberlichi 1912. aastal kirjutatud teos “Liv- und Estlands älteste Apotheken: Beiträge zu deren Geschichte”. 1918. aastani on Raeapteegi ajalugu avanud ka Heino Gustavson oma kogumikus “Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a”.

“Mõnusas ilukirjanduslikumas võtmes on Raeapteeki käsitlenud Aare Ruben. Siia tuleb veel lisada apteegi kunagise omaniku Rudolf Lehberti kirjutatud ülevaate apteegi 500 aasta juubeli puhul ning tema autobiograafia, millele lisanduvad arvukad muud kirjutised erinevatest aegadest,” lisas Raal.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.