Hea nõuanne

3 nõuannet füsioterapeudilt, et end autoroolis mugavamalt tunda

Kui autoroolis kipub selg valutama, peaks esimese abinõuna võtma rahakoti tagataskust ära.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Kes veedab palju aega autoroolis, see teab, et mõnikord hakkab keha ilmutama väsimuse märke. Pinged võivad tekkida puusades, alaseljas, kaelas või üllatus-üllatus – isegi jalataldades.

Reakt füsioteraapia füsioterapeut Rainar Vahtrik jagas kolme lihtsat viisi, kuidas tunda end autoroolis võimalikult mugavalt ning ära hoida pingete tekkimist. 

Korrigeeri sõiduasendit 

Juhi sõiduasend on tõenäoliselt kõige lihtsamini korrigeeritav pingete ja valude põhjustaja autoroolis. Peamiselt võib märgata kahte sagedamini esinevat probleemi – istme kaugus roolist ning seljatoe kaldenurk.

Märk, mis viitab valele asendile, on see, kui juht pärast pikemat sõitu tunneb, et üks tuhar on justkui “ära istutud“ – see tähendab tavaliselt ebavõrdset surve jaotumist istudes.

Et “ära istutud” tunnet ennetada, peaks istme kaugus roolist olema mugav, niisugune, et juht tunneb, et tema reie tagaosa on kergelt istme servast kõrgemal (nii et saaks sõrmed istme ääre ja reie vahele panna). Käed ei tohi roolini ulatumiseks olla üleliia sirutatud ning jalad peaksid ulatuma pedaalideni mugavalt.

Istme kaugus roolist on hea, kui põlved on pedaale vajutades kergelt kõverdatud, käsi välja sirutades ulatuvad randmed rooli ülemise osani ning samal ajal on õlad vastu istet toetatud.

Seljatoe kaldenurk – mõnel juhul kiputakse autoroolis istuma isegi liiga sirge seljaga, kuid sagedamini võib näha, et juhid kipuvad istme seljatuge liiga taha kallutama. 

Liiga taha kallutatud seljatugi soodustab “lösutavat” asendit ning roolini jõudmiseks peab sirutama käe pikalt ette. See tekitab seljas n-ö S-kurvi küljele, mis omakorda võib tekitada väsimustunnet õlas, turjas, selja keskosas ja alaselja ühel poolel.

Seljatoe kaldenurk peaks olema selline, kus inimene tunneb, et alaselja lihased ei pea üleliigselt pingutama, kuid ei tohiks ka olla liiga kaugele taha kallutatud, mille tõttu ei ulatu käed korralikult roolini. 

Vaata üle käte asend roolil

Käte asend autoga sõites võib mõjutada juhi alaselga, selja keskosa, kaela, õlga, käevart ning ka rannet.

Vanasti loeti üldiselt heaks praktikaks käte hoidmist kellaosuti 10 ja 2 suunal. Tehnika arenedes on nüüdisaegsete autode rooli paigaldatud õhkpadi, juhul kui see peaks avanema, siis sel moel hoides saavad esimese löögi just käed, mis võib põhjustada rohkelt vigastusi. Ohutum valik peaks olema käte hoidmine 3 ja 9 suunas.

Rohkelt on ka inimesi, kes eelistavad sõita üks käsi rooli peal. Kui välja arvata, et see ei ole just kõige ohutum viis auto juhtimiseks, võib niisugune asend hakata tekitama ka õlaprobleeme. Kätt roolil hoides on vaja tekitada järjepidevalt õla siserotatsiooni liigutust, mis omakorda kompresseerib õlga ümbritsevad lihaseid ning võib tekitada põletikukoldeid lihaste kinnituspiirkondadesse.

Ühe käega sõites tekib ka vaba käsi, mida tihtipeale kiputakse hoidma ukseraamil, mis võib samamoodi tekitada teise õlga pitsumisprobleeme või pingeid kaela ja turja piirkonnas.

Tavaliselt saadakse õlaprobleemidest autoroolis aru, kui on vaja turvavööd kinnitada ning selle järele haaramise liigutus põhjustab õlas ebamugavustunnet, mis võib sinna natukeseks ajaks isegi püsima jääda. Kui oled midagi sellist tundnud, tasub jälgida, kas sul on komme autot juhtida vaid üks käsi roolil. Selle esmapilgul pisidetaili korrigeerimine võib kasuks tulla.

Mõtle, kuhu panid rahakoti

Rahakoti kaasas kandmine iseenesest muidugi mingeid probleeme ei tekita. Kui kütusepaak hakkab tühjaks saama, on ju vaja millegagi maksta, et seda uuesti täita! Pigem muutub probleemiks see, kus juht oma rahakotti hoiab. 

Meestel kipub rahakott tihti jääma tagataskusse, kuid istudes rahakotile, mis on paksem kui 20 mm, tekib alaseljas nihkumine ühele küljele, vaagen pöördub neutraalsest asendist eemale ja see põhjustab otsest survet puusa tagaosa lihastele, selles piirkonnas asuvatele närvidele ja veresoontele. Rahakoti tagataskus hoidmine hakkab tavaliselt tunda andma selja keskosa ja alaselja ühe külje pingetena.

Kui nõnda juhtub tihti, võivad lõpuks tekkida probleemid, millest taastumiseks kulub nädalaid või isegi kuid.

Seega – kui selg kipub autoroolis valutama või tunned, et istud ebatavaliselt kõveralt, peaks esimese asjana mõtlema, kuhu rahakott pandud sai. 

Sellised väiksed muudatused võivad aidata end autoroolis mugavamalt tunda ning vältida potentsiaalseid murekohti. Kui asendi korrigeerimine ja rahakotile leitud uus koht ei aita ning probleemi püsivad, on mõistlik lasta end üle vaadata füsioterapeudil, kes oskab välja selgitada probleemi allika ning anda nõu, kuidas sellest lahti saada. 

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.