Ta lisab, et päikesel on meie nahale kiired ja kaugeleulatuvad mõjud, mis väljenduvad nii pigmendilaikude, heledate pigmendita laikude, kortsude kui ka ebaühtlase nahavärvi tekkes. Samuti mängib päike oma rolli naha elastsuse vähenemisel.

„Päikese kasulikud toimed saavad inimesed olenevalt nahatüübist kätte 10-30 minutiga. Liigne päevitus aga takistab nahas D-vitamiini sünteesi,“ lausub dr Loite. 

2. väide: UV-kiirgus on põhiline nahavähi tekitaja

Nahaarst kinnitab, et nii tõepoolest on, sest päikesekiirgus tekitab meie naharakkudes DNA muutuseid, mis omakorda tekitavad nahavähki.

„Erinevate uuringute andmetel on liigne UV-kiirgus lausa 96% juhtudel olnud nahavähi põhjustajaks. Nahale on korraga liigselt intensiivse UV-kiirguse saamine ohtlik ning seetõttu tuleb päikese käes viibida mõõdukalt, ilma, et tekiks põletust ja päevitust,“ selgitab arst. Ta lisab, et turvalisem on päikese käes olla sagedamini, aga vähe aega korraga ning kasutada sealjuures korralikku päikesekaitsekreemi ning kanda katvamaid riideid.

3. väide: rohkete sünnimärkidega inimesed peaks päevitamisest hoiduma

„Melanoomi ehk pigmendirakkudest arenenud vähi peamisteks riskiteguriteks on tõepoolest arvukad ja ebatüüpilised sünnimärgid. Siin mängib oma rolli ka enne 14. eluaastat saadud päikesepõletuse hulk, mistõttu on rannas laste naha kaitsmine eriti oluline,“ sõnab dr Loite.

Ta lisab, et päikese käes viibimist rohkemate sünnimärkidega inimesed aga siiski endale keelama ei pea. Paremaks kaitseks tuleks lihtsalt kasutada kõrge SPF-faktoriga (Sun Protection Factor) kreeme, mille tugevus on vähemalt 30 faktorit. Kõrge faktoriga päikesekreem pakub meile kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest.

4. väide: suurema SPF tugevusega päiksekreemid kuuluvad üldjuhul lõunamaadesse, Eesti päiksega piisab ka väiksemast kaitsest

Dermatoveneroloog sõnab, et kuigi siinne UV-kiirguse tase on madalam kui troopilise kliimaga lõunamaades, on ka meie tingimustes oluline juba mai keskpaigast kuni septembri alguseni kasutada UV-kaitsekreeme, mille SPF tugevus on 30 või rohkemgi.

„Päikese intensiivsust näitab kõige paremini UV-indeks, mis on näiteks ilmateate rakendustes kergesti kättesaadav. Heleda nahaga inimesed vajavad päikesekaitset kindlasti juhul, kui UV-indeks on kolm või sellest kõrgem. UV-indeks alates kolmest kahjustab nahka ja tekitab põletuse keskmiselt 45-60 minuti jooksul,“ räägib dr Loite. Arst lisab, et Eestis on päikesekiirgus reeglina kõige ohtlikum suvekuudel kella 11 ja 16 vahel.

5. väide: Eestis peab päiksekreemi kandma aastaringselt

„Soovituslik on kaitsta nahka aastaringselt. Kuigi me sügis- ja talvehooajal palju päikest ei näe ja päikesepõletust tekitava UVB-kiirguse tase on madalam, levib endiselt UVA-kiirgus, mis on üheks peamiseks naha enneaegse vananemise põhjuseks,“ selgitab dr Loite. 

Tasub teada, et kurikuulus UVA-kiirgus tuleb ka läbi auto- ja kontoriakende. Arst toob veel välja, et ka sügisel ja talvel on päikseliste ilmadega oluline kanda nii päikseprille kui ka päiksekreemi.

„Näiteks lumelt peegeldub tagasi lausa 85% UV-kiirgusest ehk kaitsta tuleks end kindlasti siis, kui viibite kiirgust peegeldavate pindade lähedal. Kes aga palju väljas ei liigu, võiks siiski kasutada selliseid kreeme, mis kaitsevad nähtava valguse ehk arvuti- ja telefoniekraanidelt ning valgustitest tuleva kiirguse eest,“ kommenteerib arst ja lisab, et aina rohkem teadustöid kinnitab nähtava valguse kahjulikku mõju nahale.