Diski prolapsi esineb kõige rohkem 30–50aastaste seas
Konkreetseid soovitusi lülivaheketta sopistuse ärahoidmiseks ei ole. “Soodustavateks faktoriteks võib pidada rasket füüsilist tööd, mõningaid spordialasid. Kui kaebused on tagasihoidlikumad piisab käsimüügiravimitest, näiteks ibuprofeen ja paratsetamool,” annab kirurg nõu.
“Lülivaheketta väljasopitumist ehk diski prolapsi esineb kõige rohkem 30-50aastaste inimeste seas, meeste ja naiste suhe on 2:1. Umbes 95% diski prolapsidest esineb lülisamba nimmepiirkonnas (L4/5 ja L5/S1 tasemel),” toob dr Allikvee välja vigastuse esinemissageduse. Õnneks kirurgilist ravi vajavad vaid umbes 10% diskiprolapsiga patsientidest.
Kõige sagedasemateks kaebuseks on mure, et jalga kiirguva valu tõttu ei saa ringi liikuda ega oma igapäevatoiminguid teha. “Närvidele suruva diski tõttu võib tekkida tuimus või nõrkus jalgades, raske on seista või kõndida. Teatud juhtudel ei pruugi inimene enam oma oma põit ja soolestikku kontrollida. See tekitaks igaühes frustratsiooni,” kirjeldab arst.
Kuidas seljavalu ennetada?
“Ennetamiseks võiksid inimesed tegeleda mõistlikult tervisespordiga. Oluline roll on oma igapäevaharjumuste jälgimisel – mida varem seda parem. Istuda tuleb õigesti nii tööl, kodus kui autoroolis. Lisaks peab inimesel olema magamiseks sobilik madrats. Füüsilise töö tegijad peavad jälgima, kuidas raskusi tõsta ning omal kohal on ka seljale puhkuse andmine,” soovitab kirurg.
“Meile on antud eluks vaid üks keha, me peame selle eest õigesti hoolt kandma. Vastasel juhul ei saa ilma arsti sekkumiseta enam hakkama,” toonitab dr Allkivee.
