Hea nõuanne

Alaseljavalu või tugev jalga kiirguv valu võib vajada kirurgi abi

Tugevat seljavalu võivad põhjustada mitmed haigused.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Seljavalu ei puuduta vaid vanemaealisi inimesi – sellega on hädas aina nooremad inimesed. Valu põhjuseid on mitmeid, alates kaasasündinud häiretest lõpetades suure füüsilise koormuse või lihtsalt vale istumisasendiga.

“Tugevat seljavalu võivad põhjustada mitmed haigused – diski kulumishaigus, lülilibisemine, traumad, pahaloomulised haigused, osteoporootilised lülimurrud,” kirjeldab Confido seljaortopeed ja lülisambakirurg dr Rasmus Allikvee meditsiinikeskuse ajaveebis seljavalu tagamaid.

“Aina sagedamini kohtan diski prolapsi. Lülivaheketta väljasopitumine ehk diskiprolapsi käigus nihkub diskikude närvikanalisse. Tekib surve närvijuurtele, mis võib põhjustada alaseljavalu, tugevat jalga kiirguvat valu,” lisab arst.

Diski prolapsi esineb kõige rohkem 30–50aastaste seas

Konkreetseid soovitusi lülivaheketta sopistuse ärahoidmiseks ei ole. “Soodustavateks faktoriteks võib pidada rasket füüsilist tööd, mõningaid spordialasid. Kui kaebused on tagasihoidlikumad piisab käsimüügiravimitest, näiteks ibuprofeen ja paratsetamool,” annab kirurg nõu.

“Lülivaheketta väljasopitumist ehk diski prolapsi esineb kõige rohkem 30-50aastaste inimeste seas, meeste ja naiste suhe on 2:1. Umbes 95% diski prolapsidest esineb lülisamba nimmepiirkonnas (L4/5 ja L5/S1 tasemel),” toob dr Allikvee välja vigastuse esinemissageduse. Õnneks kirurgilist ravi vajavad vaid umbes 10% diskiprolapsiga patsientidest.

Kõige sagedasemateks kaebuseks on mure, et jalga kiirguva valu tõttu ei saa ringi liikuda ega oma igapäevatoiminguid teha. “Närvidele suruva diski tõttu võib tekkida tuimus või nõrkus jalgades, raske on seista või kõndida. Teatud juhtudel ei pruugi inimene enam oma oma põit ja soolestikku kontrollida. See tekitaks igaühes frustratsiooni,” kirjeldab arst.

Kuidas seljavalu ennetada?

“Ennetamiseks võiksid inimesed tegeleda mõistlikult tervisespordiga. Oluline roll on oma igapäevaharjumuste jälgimisel – mida varem seda parem. Istuda tuleb õigesti nii tööl, kodus kui autoroolis. Lisaks peab inimesel olema magamiseks sobilik madrats. Füüsilise töö tegijad peavad jälgima, kuidas raskusi tõsta ning omal kohal on ka seljale puhkuse andmine,” soovitab kirurg.

“Meile on antud eluks vaid üks keha, me peame selle eest õigesti hoolt kandma. Vastasel juhul ei saa ilma arsti sekkumiseta enam hakkama,” toonitab dr Allkivee.

Kaebuste süvenemisel tuleks ühendust võtta seljaspetsialistiga täpsema raviplaani koostamiseks. “Kindlasti tuleks kiiremas korras spetsialisti poole pöörduda süveneva jalanõrkuse, soole ja põie häirete puhul. Nendel juhtudel on näidustatud erakorraline kirurgiline ravi,” hoitab dr Allikvee.

Seljavalu puhul on esmaseks lahenduseks valuravi ja füsioteraapia. Kui need raviviisid ei paranda olukorda kuue kuni kaheksa nädala vältel, tuleb sammud seada seljaortopeedi juurde. Vajadusel saab selleks ka saatekirja oma perearsti käest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.