Toksiline reaktsioon võib tekkida mürgi toimel kõigil inimestel ja selle reaktsiooni raskusaste sõltub organismi sattunud mürgi kogusest ehk putukapistete hulgast. Enamasti tekivad piste kohale punetus, valulikkus ja turse, mis möödub tavaliselt mõne tunni kuni paari päeva jooksul. 

Samas allergilise reaktsiooni korral võib ka väga väike putukamürgi kogus põhjustada palju muret – lisaks lokaalsele reaktsioonile võib tekkida üle keha leviv nõgeslööve, naha sügelus, kurgu sügelus ja paistetus, hingamisraskus, raskematel juhtudel ka vererõhu langus ja šokk. Enamasti on siiski ka allergiate korral tegemist vaid suuremate paiksete reaktsioonidega ja see ei pruugi tähendada kõrgenenud riski järgmiseks pistekorraks. 

Et allergiline reaktsioon avalduks, peab keha olema eelnevalt putukamürgi valguga kokku puutunud ja muutunud selle suhtes tundlikuks. Ehk inimese organism ei saa mesilase või herilase nõelamisele allergiliselt reageerida enne, kui ta on sellega kokku puutunud. Aga kui inimesel juba kord on tekkinud allergia putukamürgi suhtes, siis iga järgnev kokkupuude sellega võib võimendada immuunsüsteemi kalduvust allergilisele reaktsioonile. Seetõttu soovitame ulatuslike putukamürgi reaktsioonide korral esmalt oma perearstiga nõu pidada.

Putuka käest nõelata saanud inimest ei tohiks kindlasti vähemalt paari esimese tunni jooksul üksinda jätta. Eriti hoolas tuleb olla väikelaste ja vanurite jälgimisel ning kui putukapiste on toimunud pea- või kaelapiirkonda. 

Nõelamise korral tuleb nõel kiiresti koos mürgikotiga eemaldada, et takistada mürgi edasist pääsemist organismi. Nõelamiskohale tuleb asetada jahe kompress ja vajaduse korral kasutada valuvaigisteid. Sügelemise vältimiseks sobivad antihistamiinsed ravimid ehk allergiavastased tabletid (väikestele lastele on need saadaval tilga ja lahuse kujul), mida saab ka apteegi käsimüügist.