Antidepressantidest parkinsoni ravimiteni: millised on närvisüsteemi ravimite levinud kõrvaltoimed?

Paljud närvisüsteemi ravimite kõrvaltoimed on ravi alguses normaalsed ja mööduvad aja jooksul.Foto: Depositphotos

Närvisüsteemihaiguste raviks kasutatakse erinevaid retseptiravimeid, mille eesmärk on parandada patsiendi elukvaliteeti ja kontrollida haiguse sümptomeid. Samas kaasnevad paljude nende ravimitega kõrvaltoimed, mille puhul on oluline mõista, millised on normaalsed ja mööduvad ning milliste ilmnemisel tuleb pöörduda arsti poole.

Alljärgnevalt käsitleb Südameapteegi proviisor Gerda Nelis sagedasemaid ravimite rühmi, nende kõrvaltoimeid ja juhiseid ravimi sobivuse hindamiseks. 

Antidepressantide levinud kõrvaltoimed

Antidepressandid, nagu fluoksetiin, sertraliin, venlafaksiin ja duloksetiin, võivad põhjustada selliseid kõrvaltoimeid nagu iiveldus, oksendamine, unetus, liigne unisus, peavalu ja ravi alguses ka suuremat ärevust. Levinud on ka seksuaalfunktsiooni häired, nagu libiido langus või erektsiooniprobleemid.

Kuigi enamik neist kõrvaltoimetest möödub paari nädala jooksul, võivad tõsisemad seisundid, nagu serotoniinisündroom (närvide ja lihaste hüperaktiivsus, liigne higistamine, hingeldamine, kõrge vererõhk ja teadvusehäired) või suitsiidimõtted, vajada kiiret meditsiinilist sekkumist. Kui kõrvaltoimed on kerged ja ajutised, võib ravi jätkata, kuid süvenevate sümptomite korral on vajalik arsti konsultatsioon. 

Antipsühhootikumide levinud kõrvaltoimed

Antipsühhootikumid, näiteks olansapiin, risperidoon, kvetiapiin ja aripiprasool, põhjustavad sageli kaalu tõusu, unisust ja hormonaalseid muutusi. Näiteks hormooni prolaktiini taseme tõus, mis võib tekitada menstruaaltsükli häireid või piimanäärmete suurenemist.

Tõsisemateks kõrvaltoimeteks on ekstrapüramidaalsed sümptomid (näiteks treemor või lihasjäikus), tardiivne düskineesia (kontrollimatud liigutused) ja harvadel juhtudel maliigne neuroleptiline sündroom (kõrge palavik, lihasrigiidsus ja teadvushäire). Kui ilmnevad motoorsed häired või hormonaalsed probleemid, võib kaaluda ravimi vahetamist või annuse kohandamist. Maliigse neuroleptilise sündroomi kahtluse korral tuleb ravim kohe katkestada ja pöörduda kiirelt arsti poole. 

Epilepsiaravimite levinud kõrvaltoimed

Epilepsiaravimid, nagu valproehape, karbamasepiin, lamotrigiin ja levetiratsetaam, on seotud kergemate kõrvaltoimetega nagu väsimus, pearinglus ja seedetrakti häired, näiteks kõhulahtisus või kõhukinnisus. Tõsisemate probleemidena võivad ilmneda nahareaktsioonid, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom (mh valulik nahalööve, villid), maksakahjustused või psühhiaatrilised sümptomid, näiteks agressiivsus või ärrituvus. Kui ilmnevad nahalööbed või maksafunktsiooni häired, tuleb ravim koheselt katkestada ja konsulteerida arstiga. 

Parkinsoni ravimite levinud kõrvaltoimed

Parkinsonismi ravimid, nagu levodopa, karbidopa, pramipeksool ja ropinirool, võivad sageli põhjustada iiveldust, oksendamist, vererõhu langust püsti tõusmisel (ortostaatiline hüpotensioon) ning hallutsinatsioone või segasusseisundit, eriti eakamatel patsientidel. Tõsisemateks kõrvaltoimeteks on kontrollimatud liigutused (düskineesiad) ja impulsskontrolli häired, nagu hasartmängurlus või liigsöömine. Selliste probleemide korral võib osutuda vajalikuks ravimi annuse vähendamine või selle asendamine. 

Millal tuleks kindlasti kaaluda ravi muutmist?

Paljud närvisüsteemi ravimite kõrvaltoimed on ravi alguses normaalsed ja mööduvad aja jooksul. Näiteks kerge iiveldus, pearinglus, ajutine unetus või väsimus on sageli ohutud ja mööduvad mõne nädalaga. Kui need sümptomid siiski püsivad või halvendavad igapäevaelu, tuleks kaaluda ravi muutmist.

Kui aga tekib ootamatult lööve, allergilised reaktsioonid, hingamisraskused või turse, tõsised psühhiaatrilised sümptomid (suitsiidimõtted või hallutsinatsioonid), on vajalik viivitamatu meditsiiniline sekkumine. Samuti on oluline jälgida hormonaalseid muutusi, kiiret kehakaalu tõusu ja impulsskontrolli häireid, mis võivad vajada ravi kohandamist. 

Ravimi sobivuse hindamisel tuleb arvestada kõrvaltoimete raskust ja kestust, nende mõju patsiendi elukvaliteedile ning ravimi tõhusust haiguse sümptomite kontrollimisel. Kui kõrvaltoimed on kerged ja ravi on väga tõhus, võib olla võimalik väiksemate sümptomitega leppida ja omakorda teiste ravimitega neid leevendada. Samas kui kõrvaltoimed halvendavad oluliselt patsiendi toimetulekut, tuleb konsulteerida arstiga ravimi annuse kohandamiseks või teise toimeaine proovimiseks. 

Enamasti parandavad närvisüsteemihaiguste ravimid oluliselt patsientide elukvaliteeti, kuid kõrvaltoimete jälgimine ja nende haldamine on ravi oluline osa. Regulaarne suhtlus raviarsti ja apteekriga aitab leida parima tasakaalu ravimi tõhususe ja talutavuse vahel, pakkudes patsiendile parimat võimalikku tulemust. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.