Miks on käte pesemine oluline?

Inimeste või loomade väljaheide on oluline kõhulahtisust põhjustavate mikroobide nagu Salmonella, Escherichia coli ja noroviiruse allikaks. See võib levitada mõningaid hingamisteede infektsioone, nagu adenoviirus ning suu- ja sõrataud. Seebiga käte pesemine kaitseb kõhulahtisusse haigestumise eest ning vähendab haigestumist hingamisteede haigustesse.

Haiguste ennetamine käte pesemisega vähendab ka inimestel kasutatavate antibiootikumide hulka ja antibiootikumiresistentsuse tekkimise tõenäosust. Samuti võib kätepesu takistada inimestel haigestumist juba antibiootikumidele resistentsete mikroorganismide poolt tingitud haigustesse, mida võib olla raske ravida.

Antiseptikum või vesi ja seep?

Seep ja vesi eemaldavad kõik pisikud kätelt, kuid käte/naha desinfitseerija hävitab vaid osa neist. Seep ja vesi on üldiselt tõhusamad ja eemaldavad nahalt teatud tüüpi mikroorganisme nagu noroviirus, Cryptosporidium ja Clostridioides difficile, aga ka kemikaale.

Ehkki alkoholipõhised käte antiseptikumid võivad õigesti kasutatuna inaktiveerida mitut tüüpi mikroobe, ei pruugi inimesed kasutada piisavalt suurt hulka desinfitseerimisvahendeid või pühitakse need enne kuivamist, mis vähendab oluliselt nende toimet. Kui vesi ja seep ei ole kättesaadavad, siis on soovituslik kasutada antiseptikume, mis sisaldavad vähemalt 60% alkoholi.

Kas seep peaks olema antibakteriaalsete lisanditega?

Uuringud on näidanud, et antibakteriaalsete lisanditega seebid ei ole käte pesemisel efektiivsemad pisikute eemaldamisel kui tavaline seep. 

Kui kaua tuleb käsi pesta?

Uuringud näitavad, et umbes 15–30 sekundi jooksul käte pesemine eemaldab kätelt rohkem haiguste tekitajaid, kui käte pesemine sellest lühema aja jooksul.  

Kas käsi peab kuivatama pärast käte pesemist?

Jah, peab. Pisikud saavad hõlpsamini levida märjalt käelt. Parimat viisi käte kuivatamiseks senistest uuringutest ei selgu, kuid nii palju uuringud näitavad, et kõige parem on käsi kuivatada puhta rätiku või kuuma õhuga.

Kas tükiseep või vedelseep?

Pisikute eemaldamiseks nahalt sobivad hästi nii tüki- kui ka vedelseep. 

Mida teha, kui vett on, aga seepi ei ole?

Sellisel juhul pese kindlasti käsi lihtsalt veega, proovi seejuures neid veidi rohkem hõõruda. Käte hõõrumine aitab kätelt eemaldada osa pisikuid, kuigi see pole nii tõhus kui seebiga pesemine. 

Kas käte pesemisel on parem kasutada sooja või külma vett?

Üldiselt ei ole vahet. Vesi aitab tekitada seebivahtu ja käte pesemine sõltub sellest, kuivõrd korralikult seebivahuga käsi hõõruda, mitte vee temperatuurist. 

Kas käte kuivatamiseks sobib kangast rätik või tuleks eelistada ühekordseid paberrätikuid?

Kangast rätik sobib, kuid seda tuleb regulaarselt vahetada ja mitte lasta olla kaua niiskena, sest see võib luua soodsa keskkonna bakterite paljunemiseks. 

Kas liigne käte pesemine on tervisele ohtlik?

See küsimus on eriti aktuaalne Covid-19 pandeemia ajal, kus naha antiseptikumide kasutamine muutus väga levinuks. Oletatakse, et nende liigne kasutamine kahjustab normaalset naha mikrofloorat, mis kaitseb meid kahjulike pisikute eest. Käte desinfitseerimine hävitab nii häid, kui ka halbu mikroorganisme, mistõttu jätab inimese naha mingiks ajaks (seni, kui desinfitseeriva aine mõju säilib) ilma loomuliku kaitseta.

Selle tagajärgi ei ole veel põhjalikult uuritud, kuid üldine soovitus on kasutada desinfitseerijaid võimalikult harva. Näiteks pärast ühistranspordiga sõitmist või arsti külastamist oleks mõistlikum pigem naha kiirdesinfitseerimine, kuid piiratud inimeste arvuga töökohal, kodus ja suvilas tasub eelistada käte pesemist vee ja seebiga.