Edastatud andmete põhjal valmib tervishoius kasutatav personaalne meditsiiniline raport, mis sisaldab teaduslikult põhjendatud arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks. Kõik testid on ametlikud tervishoiuteenused ning testide vastused edastatakse ka tervise infosüsteemi, mille alusel saavad geenidoonorite raviarstid teha edasisi vajalikke uuringuid ja toiminguid.

Antegenesi tegevjuht ja asutaja, onkoloog dr Peeter Padrik ütles, et Eesti on maailmas esimeste riikide seas, kes geeniandmetel põhineva kasvajate täppisennetuse on tervishoiusüsteemis kasutusele võtnud. 

„Innovaatiliste geenitestidega oleme teinud revolutsiooni vähi täppisennetuses. Kokku on vähiriski hindamiseks esitanud taotluse üle 13 500 inimese. Hetkel on geenidoonoritele väljastatud üle 7000 raporti, mis hindavad personaalset riski haigestuda jämesoole-, rinna-, eesnäärmevähki või naha melanoomi,“ sõnas Padrik. 

Testide eesmärk ongi üles leida kõrgenenud vähiriskiga inimesed, et nad saaksid sõltumata vanusest õigeaegselt uuringutele ning personaalse jälgimisplaani. Näiteks on innovaatilised geenitestid tänaseks välja selgitanud 200 naist 1246 hulgast vanuses 30-49, kelle geneetiline eelsoodumus ületab mammograafilise sõeluuringu riskitaset ning kes peaksid seetõttu alustama rinnavähi sõeluuringut juba praegu. Tänu sellele saavad need naised varem arsti juurde pöörduda, et rinnavähki paremini ennetada.

„See on äärmiselt suur edasiminek personaalmeditsiini rakendamisel, mille eesmärgiks on välja selgitada inimese geneetiline eelsoodumus vähkkasvajasse haigestumiseks. Uudsed geenitestid võimaldavad inimestel ennetada või avastada pahaloomulisi kasvajaid võimalikult varakult. Paljusid kasvajaid on võimalik vältida ja neid, mida pole, saab varaselt avastades efektiivselt ravida,“ lisas Padrik.