“Vajalikud toitained on energiaallikaks ning kui midagi on toidusedelis valesti, siis ei ole sageli jõudu ja tahtmist trenni üldse teha,” selgitas Vaino ja lisas, et õige toitumine toetab igapäevast elu, nooruslikkust, energiataset ja kogu immuunsussüsteemi.

Kehakaalu alandamiseks tuleb söömisharjumusi muuta jäädavalt

Vaino suunas, et dieedid peaks olema eelkõige vajaduspõhised ja niisama kehakaalu alandamiseks ei olegi mõistlik otseselt üldse dieeti pidada.

“Kehakaalu langetamiseks tuleks oma toitumisharjumusi jäädavalt muuta ning tarbida kõiki toidugruppe õiges mahus vastavalt Eesti toitumissoovitustele. See tagab tasakaalu ja on püsivate tulemuste aluseks,” õpetas Vaino.

Ta lisas, et tihti ongi suurim viga soov spurtida ideaalkaalu saavutamise nimel nõnda, et päevane kaloraaž on väga väike, raske on toidust kätte saada vajalikke vitamiine ja mineraalaineid ning keha läheb üle ebatervislikule säästurežiimile.

“Kehakaalu alandamiseks on mõistlik kärpida igapäevast vajaminevat energiakogust umbes 300 kcal võrra ja suurendada liikumisaktiivsust. 
Sööma peaks teadlikult, jälgima koguseid, tasakaalustatult erinevaid toidugruppe ning varieerima toitumist ka toidugrupi sees,” juhendas treenerist toitumisekspert.

Kui niiviisi läheneda, siis kukuvad tema hinnangul kõiksugused netis pakutavad toitumiskavad kolinal kokku. “Esiteks ei ole juba toidugrupid tasakaalus ning toitumiskava annab ka suhteliselt vähe varieeruvust gruppide sees,” ütles Vaino.

Mis on eestlaste toidulaual valesti?

Üldiselt on Eesti inimeste kõige suurem viga Vaino sõnul praegu see, et enim tarbitakse maiustusi, magustatud jooke ning loomse poole pealt piimatooted, lihatooteid, muna. Sinna kõrvale väga vähe aga taimseid rasvu.

“Magusa liigne tarbimine viib II tüübi diabeedini, mis on järjest kasvava trendiga üldine elustiilihaigus. Loomsete rasvade ületarbimine on jällegi kolesteroolitaseme tõstjana südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskiteguriks,” viitasVaino. 

Tema kinnitusel on meil ülekaalus toidupüramiidi kõige ülemine ots – see, mida keha vajab tegelikult kõige vähem. “Tegelikult tahavad meie rakud justnimelt taimseid rasvu, et raku ainevahetus oleks efektiivne ja kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained sinna kohale jõuaksid,” selgitas ekspert.

Söömiseks peab võtma aega

Kendra Kairi Vaino sõnul tuleb enda jaoks lahti mõtestada see, et toit on kui kütus meie kehale ja pöörata söömisele rohkem tähelepanu.

“Peab vältima teleka ees, auto roolis või arvuti taga einestamist, kus otseselt sageli ei panegi tähele, et sööme või mida ja kui palju suust sisse läheb,” rääkis Vaino, et söömise jaoks peab võtma aega.

Kui stress pidevalt piinab, siis ei omasta ka organism kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mida toidust peaks tegelikult saama.

Üle veerandi tulemusest annab piisav trenn

Vaino ütles, et õige toitumise kõrval ei tohi siiski ära unustada ka füüsilist aktiivsust, mille osas lähtuvad Eesti toitumisnõustajad ja -terapeudid Eesti toitumise ja liikumise soovitustest. Selle järgi peaks täiskasvanu nädalas liikuma vähemalt 150 minutit keskmise või 75 minutit kõrge intensiivsusega.

Treenerina teab ta, et see on miinimum ja et tervist toetavaks liikumiseks peetakse 300 minutit keskmise intensiivsusega treeningut, kuhu kuulub näiteks sörk, rattasõit, muruniitmine ja võib-olla ka mõni lihtsam rühmatreening, või 150 minutit kõrge intensiivsusega treeningut, mille alla kuuluvad näiteks jõutreening ja tempokamad rühmatreeningud.

“Kui jagada see nädala peale ära, siis optimaalne oleks näiteks keskmiselt kolm 50-minutilist intensiivsemat treeningut,” suunas Vaino.

Muutuste saavutamiseks on tema sõnul olulisim just järjepidevus ning et organismi mitte ära ehmatada ja reelt kiiresti maha kukkuda, ei tasu kannapööret teha päevapealt. Tegutsema peaks asuma sammhaaval väikeseid muudatusi tehes. Ajapikku saab väikestest muudatustest juba harjumus ja igapäevane vajadus.

“Tulemuslikud muutused toimuvad järk-järgult, et organism saaks nendega kohaneda – olgu selleks siis toitumine või treening,” lausus Vaino.