Füsioterapeut hoiatab: laste seljavaevused kasvavad vanusega

Laps peab koolikoti ja kantavate raskustega järk-järgult kohanema.Foto: Shutterstock

„Õpilase asend kirjutuslaua taga ei ole nii oluline, kui varem on arvatud, samuti pole olemas ka ideaalset seljakotti,“ ütleb OMAklubi füsioterapeut Mihkel Kuresoo. Ta selgitab, kuidas valmistada õpilast ranitsa kandmiseks ette ja mida saavad vanemad ära teha selleks, et lapse seljaprobleeme ennetada. 

„Rühivigasid on lastel oluliselt vähem kui lapsevanemad on “diagnoosinud”,” tõdeb Kuresoo. Mõõdukad asümmeetriad rühis on tema sõnul normaalne ja ehk isegi vajalik nähtus: „Oleme kõik ju parema- või vasakukäelised ja parema- või vasakujalgsed. Nagu jaapani wabi-sabi filosoofiagi märgib: ebatäiuslikkuses peitub ilu.“ 

Ta märgib, et võrreldes täiskasvanutega kurdavad lapsed selja- ja kaelavalusid oluliselt vähem. „Koolieelikutel esinevad need vaevused harva, küll aga tõuseb nende sagedus vanuse kasvades – lõpuklasside õpilastel esineb neid tööealistega võrreldaval määral. Viimase puhul tuleb mõjuritena arvestada ka näiteks suurenenud igapäevaeluliste stressorite, samuti ka näiteks unetundide vähesuse osakaalu,“ sõnab füsioterapeut. 

Esimesed märgid lapse seljavaevustest on enamasti selja väsimine ja/või valutamine. Siinpuhul on valdavalt tegemist mittespetsiifilise valuga, mis tähendab, et ühtegi konkreetset pahaloomulist põhjust (nt lülivaheketta väljasopistus) ei esine, vaid vaevuste esinemisel mängivad rolli nii bioloogilised, psühholoogilised kui sotsiaalsed faktorid.

Ideaalset kotti või istumisasendit ei eksisteeri 

Füsioterapeut tõdeb, et õpilase asend kirjutuslaua taga ei ole nii oluline, kui varem on arvatud ning konkreetset õiget ega vale istumisasendit ei eksisteeri, sest tundide viisi ainult “ideaalses” asendis istumine võib samamoodi kahjulik olla. Seda sellepärast, et ükski staatiline asend pole pikalt hoituna inimesele hea.

„Nii-öelda “vanakooli” ergonoomika ei toimi, vaid oluline on võimalikult tihti asendeid vahetada. Natuke lösutada, seejärel sirgelt istuda, misjärel teistpidi lösutada jne,“ kirjeldab Kuresoo. 

Samamoodi ei ole tema sõnul olemas ka ideaalset koolikotti, vaid see peab lapsele sobima ja olema mugav kanda. Tähtis on, et laps on koolikotiga ja kantavate raskustega järk-järgult kohanenud. „Raske koolikott iseenesest ei ole põhjus seljavaevuste tekkeks, küll aga võib selleks olla hüppeliselt suurenenud seljakoti raskus. Muul ajal sooritatav füüsiline tegevus valmistab samuti koolijütsi ranitsa kandmiseks paremini ette,“ soovitab Kuresoo. 

Kuidas lapse seljaprobleeme ennetada? 

„Vanemad saavad lastele iseenda füüsilise aktiivsusega eeskujuks olla ja toetada neid meeldiva sportliku tegevuse valikul,“ ütleb füsioterapeut. Samas tuletab ta meelde, et spordiala, mis vanemale meeldib ja sobib, ei pruugi lapsele samamoodi mõjuda.

„Sundimine konkreetset treeningut tegema võib tekitada vastumeelsust. Koormused peavad olema parajad – liiga vähene aktiivsus, samuti liiga suured koormused võivad seljaprobleemide põhjuseks olla,“ ütleb Kuresoo ja lisab, et sümptomite tekkimisel tuleb koormusi vastavalt kohandada. 

„Kuna seljavalusid ja ka muid skeleti-lihassüsteemi vaevusi mõjutavad ka psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid, on vanematel oluline roll oma järglastele luua toetav ja armastav kodune keskkond,“ lisab füsioterapeut. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.