Hambaniidiga tuleb puhastada kõiki hambaid, ka tarkusehambaid. Tarkusehammasteni on hambaniidiga pisut keerulisem pääseda, mistõttu võib proovida lisaks niidile ka teisi abivahendeid, näiteks hambavaheharjakesi. Kui tarkusehammaste puhastamisele ei pöörata piisavalt tähelepanu, võib tekkida sinna põletik, mis halvimal juhul päädib tarkusehamba välja tõmbamisega.
Müüt: elektrilise hambaharja ja suuloputusvedeliku kasutamine on piisav
Kahjuks ei ole see piisav, kuna hambahari ei puhasta hambavahesid piisavalt korralikult ning suuloputusvedelik ei ole piisavalt tugev, et lõhkuda biokilet. Biokile kaitseb baktereid isegi antibiootikumide eest. Kui hambad on paksult kattu täis, siis suuloputusvedeliku kasutamise mõju on minimaalne.
Tuleb meeles pidada, et hambahari – ka elektriline – suudab puhastada umbes 60% hambapinnast, mistõttu on oluline puhastada ka hambavahesid ja -külgesid kas hambaniidi või muu sobiva alternatiivse vahendiga.
Müüt: lapsed ei pea hambaniiti kasutama
Hammaste niiditamisega võiks alustada juba siis, kui esimesed kaks piimahammast on omavahel kõrvuti. Nii väikese lapse hambaid puhastab muidugi lapsevanem, kuid selle käigus saab järk-järgult õpetada lapsi ka hambavahede eest hoolt kandma. Nii muutub see lisarutiin laste jaoks tavapäraseks harjumuseks, mis loodetavasti saadab neid terve elu. Laste hambavahesid on mugav puhastada hambaniidihoidjaga, millega pääseb hambavahedele kergemini ligi.
Hambavahede puhastamisega tasub alustada juba varakult, kuna see aitab ennetada hambaaukude tekkimist. Paraku on tihtipeale nii, et kui piimahammastes on augud, tekivad need ka jäävhammastesse. Laste puhul ei pea hambaniiti kasutama tingimata õhtul, kui laps on väsinud. Seda võib teha ka keset päeva, sest oluline on last järk-järgult selle protseduuriga harjutada. Kui laps on juba hambavahede puhastamisega harjunud, siis muutub see ajapikku lihtsamaks.
