Balti riigid paistavad emakakaelavähi diagnooside rohkuse poolest silma
Emakakaelavähk on Euroopas rinnavähi järel teine kõige sagedamini esinev vähivorm naistel. Euroopa vähiteabesüsteemi (ECIS) andmete kohaselt diagnoositakse Balti riikides igal aastal emakakaelavähk enam kui 800 naisel.
Emakakaelavähi diagnooside arvuga rahvastiku kohta on Balti riigid Euroopa Liidu viie suurima sagedusega riigi seas ning emakakaelavähiga naiste suremus on kaheksa kõrgeima suremusega riigi seas.
Kõigis Balti riikides on riigi poolt tasutud emakakaela sõeluuringus osalejaid üldiselt alla 50%. Eestis osales 2021. aastal sõeluuringus 50,6% kutse saanud naistest vanuserühmas 30-65 aastat, Leedus osales 45,6% naistest vanuserühmas 25-60 aastat ja kõige kriitilisem on näitaja Lätis, kus vaid 35,1% kutse saanud naistest vanuserühmas 25-69 aastat kasutas võimalust osaleda.
Lätis, kus emakakaelavähi sõeluuringute hõlmatus on madalaim, näitab ECIS-i statistika Balti riikidest kõrgeimat suremust. Seevastu Eestis, kus ligi pooled kutse saanud naistest läbivad profülaktilise kontrolli, on emakakaelavähiga naiste suremus Lätist ja Leedust oluliselt madalam, kuid siiski üks suurimaid Euroopas.
Meditsiinivaldkonna eksperdid rõhutavad, et see pole juhuslik – ebaregulaarne sõeluuring või selle vältimine takistab sageli emakakaelavähi varases vormis avastamise võimalust. Sageli arvatakse, et isegi varajases vormis avastatud vähk on peaaegu surmaotsus, kuid eksperdid juhivad tähelepanu, et see pole nii. Emakakaelavähk on ravitav, eriti varajase diagnoosimise korral. Regulaarne emakakaela sõeluuring võimaldab õigeaegselt avastada mitte ainult diagnoosi, vaid ka vähieelseid muutusi, muutes seeläbi ravi oluliselt lihtsamaks.
Alates 2021. aastast on Eestis emakakaelavähi sõeluuringuprogrammis kasutusel inimese papilloomiviiruse (HPV) uuring, mille abil saab tuvastada HPV viiruse kõrge riski ehk vähki põhjustavaid alatüüpe. Emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvad 30-65 aastased naised uuringu intervalliga 5 aastat.
