„On üha rohkem COVID-19 riskirühma inimesi, kellel on eelmisest tõhustusdoosist mööda saamas pool aastat või rohkem. Nende seas on arvestatav hulk inimesi, kes on saanud eelmise tõhustusdoosi kas algse monovalentse vaktsiiniga või BA.1 tüvele kohandatud vaktsiiniga. Nõrgenenud immuunsusega inimeste ja raskete kaasuvate krooniliste haigustega inimeste kaitsesüsteem vajab värskendamist uuema bivalentse vaktsiiniga,“ selgitas dr Oona.

Ekspertkomisjon lähtus põhimõttest, et pakkuda kolmandat tõhustusdoosi nii vähestele kui võimalik ja nii paljudele kui tarvilik. Seepärast otsustati tõsta revaktsineerimise vanust eakate puhul 80+ ja teiste riskirühmade korral 18+ aasta peale. Eesti andmetel satuvad raske koroonaviiruse tõttu haiglasse ja surevad COVID-19 tõttu eriti üle 80-aastased.

Edaspidi võib ekspertkomisjoni soovitusel kasutada bivalentseid BA.4-5 alamtüvede vastu kohandatud vaktsiine ka vaktsineerimata või poolelioleva esmase vaktsineerimiskuuriga inimeste immuniseerimiseks.

„Euroopa ravimiamet on andnud loa kasutada bivalentset vaktsiini esmasel vaktsineerimisel. Meil on palju vaktsineerimata riskirühma inimesi. Loodame, et nad langetavad otsuse vaktsineerimise kasuks, kui saavad esmaseks kuuriks uuemat kohandatud vaktsiini,“ kommenteeris dr Oona.

Eesti 80+ vanustest on teinud COVID-19 vastase põhivaktsineerimiskuuri läbi 88%, hõlmatus esimese tõhustusdoosiga on 65% ja teisega 23%.