Rinnavähi sõeluuringule on käesoleval aastal kutsutud 90 401 naist. Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971 ja 1973. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki.
Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis – enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Sõeluuringu käigus tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia, mis on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu.
Sõeluuringule aja broneerimiseks helista endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavita, et soovid registreerida sõeluuringule. Vajalikud kontaktid leiad haigekassa veebist. Sihtrühma naistel on võimalik rinnavähi sõeluuringul osaleda ka mööda Eestit sõitvates mammograafiabussides.
Kui mammogramm näitab muutusi rinnanäärmekoes, kutsutakse patsient täiendavatele uuringutele. Tagasikutsututele tehakse täiendavaid mammograafilisi ülesvõtteid ning vajadusel uuritakse rinda ultraheliga või võetakse koeproov.
Keda oodatakse sel aastal emakakaelavähi sõeluuringule?
Emakakaelavähi sõeluuringule on käesoleval aastal kutsutud 73 827 naist. Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal naisi sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993. Uuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.
Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis levib puutekontakti kaudu, sealhulgas seksuaalsel teel. Kui naine nakatub HPV teatud tüüpidega, võivad emakakaela rakkude kasvus tekkida muutused, sealt edasi vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk. See protsess on tavaliselt pikk ja võib kesta isegi 10–25 aastat. Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.