Kas kuulud sel aastal vähi sõeluuringu sihtrühma? Kutse-saatekirja leiad patsiendiportaalist

Vaatamata sellele, kas naine on HPV vastu vaktsineeritud või mitte, on oluline emakakaelavähi sõeluuringul osaleda.Foto: Shutterstock

Vähi ennetuseks ja varajaseks avastamiseks korraldatakse Eestis rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringuid. 2023. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest. Kõigile neile on vastav kutse-saatekiri juba patsiendiportaalis ootamas.

Sõeluuringule on oodatud nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimesed ja see on kõigile tasuta. Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naiste ning meeste uurimiseks, mille eesmärk on avastada haigus või haiguseelne seisund võimalikult vara, kuna õigeaegselt avastatud haigus on ravitav.

2023. aasta alguseks loodi sõeluuringute sihtrühma kuulujatele digitaalne sõeluuringu kutse ehk saatekiri patsiendiportaali (vaata digilugu.ee → terviseandmed → saatekirjad). Saatekiri on aluseks, et broneerida uuringu aeg tervishoiu asutuses, osalemiseks ei pea individuaalset kutset ootama jääma.

Keda oodatakse sel aastal jämesoolevähi sõeluuringule?

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse tänavu 82 262 meest ja naist. 2023. aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule mehed ja naised sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963.

Uuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul. 

Jämesoolevähi sõeluuring võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või enne selle tekkimist, st vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga polüübid. Sõeluuringu meetodina kasutatakse peitveretesti – selle uuringu abil saab avastada roojas leiduvat verd.

Kui oled sel aastal oodatud jämesoolevähi sõeluuringule, siis võta ühendust oma perearstikeskusega ja registreeri end pereõe vastuvõtule. Perearsti või -õe vastuvõtul saad väljaheiteproovi võtmise komplekti, kus on proovinõu, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress. Proovi saab võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse.

Esmase testi positiivne vastus ei tähenda muud, kui vajadust täiendavateks uuringuteks. Sel juhul koostab perearst saatekirja sõeluuringu koloskoopiasse (jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga) ja annab inimesele koju kaasa lahtisti koos kasutamisõpetusega.

Keda oodatakse sel aastal rinnavähi sõeluuringule?

Rinnavähi sõeluuringule on käesoleval aastal kutsutud 90 401 naist. Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971 ja 1973. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki.

Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis – enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Sõeluuringu käigus tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia, mis on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu.

Sõeluuringule aja broneerimiseks helista endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavita, et soovid registreerida sõeluuringule. Vajalikud kontaktid leiad haigekassa veebist. Sihtrühma naistel on võimalik rinnavähi sõeluuringul osaleda ka mööda Eestit sõitvates mammograafiabussides.

Kui mammogramm näitab muutusi rinnanäärmekoes, kutsutakse patsient täiendavatele uuringutele. Tagasikutsututele tehakse täiendavaid mammograafilisi ülesvõtteid ning vajadusel uuritakse rinda ultraheliga või võetakse koeproov.

Keda oodatakse sel aastal emakakaelavähi sõeluuringule?

Emakakaelavähi sõeluuringule on käesoleval aastal kutsutud 73 827 naist. Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal naisi sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993. Uuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis levib puutekontakti kaudu, sealhulgas seksuaalsel teel. Kui naine nakatub HPV teatud tüüpidega, võivad emakakaela rakkude kasvus tekkida muutused, sealt edasi vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk. See protsess on tavaliselt pikk ja võib kesta isegi 10–25 aastat. Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Rakumuutusi saab avastada tsütoloogilise (diagnoosimine rakkude järgi) uuringuga, mida tuntakse PAP- või HPV uuringu nime all ja mis on üle maailma tunnustatud emakakaela rakumuutuste varase avastamise meetod.

HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov. Regulaarne HPV-testi tegemine on oluline ka seetõttu, et tavaliselt ei tekita emakakaela rakumuutused ega vähieelsed seisundid muutusi enesetundes.

Alates 2021. aastast on emakakaelavähi sõeluuringul osalemine lisaks naistearstile võimalik ka esmatasandi tervisekeskustes. Sõeluuringule aja broneerimiseks helista endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavita, et soovid registreerida sõeluuringule. Vajalikud kontaktid leiad haigekassa veebist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.