Kui õnnetus juhtubki näiteks matkal, kus selgeid maamärke pole, siis kas on abi ka GPS-koordinaatidest või fotodest?
GPS-koordinaadid saab häirekeskus kätte juba helistaja telefoni positsioneerimisest. Pilte pole praegusel hetkel mõtet teha, sest kiirabi neid ei näe. Tuleb lihtsalt võimalikult täpselt seletada ja tihti satuvad ka kiirabitöötajad olema kohalikud, kes oskavadki kivi kirjelduse järgi õige asukoha üles leida. Ka kohalikud päästjad, kes käivad maastikuotsinguid tegemas, tunnevad oma piirkonda hästi.
Kas abikutsuja saab vajadusel otse kiirabiautojuhiga suhelda, kui jääb ikka ebaselgeks, kuhu abi kutsuti?
Abikutsuja esmane kontakt on ikkagi häirekeskus, ent kui tundub, et sellest ei piisa ja seletused jäävad kuidagi poolikuks, siis on ka juhtumeid, kus kiirabibrigaadijuht ühendatakse liinile. Kiirabiautojuht siiski mitte, sest tema keerab samal ajal rooli.
Kui kiirabibrigaad on kohal ja näeb, et haige tuleb haiglasse toimetada, siis kui palju saavad lähedased sõna sekka öelda, millisesse haiglasse kannatanu viiakse?
Üldiselt on hospitaliseerimised ära jaotatud vastavalt elupiirkonnale. Igal piirkonnal on vastutav haigla, kuhu kannatanu viiakse. Ka Lääne-Harju piirkond on ilusasti ära jaotatud – kes peaks minema Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, kes Regionaalhaiglasse. Iga piirkond vastutab oma haigete eest ise, patsiendil ei ole siin palju kaasa rääkida. Haiglad ei saa lubada, et nad soovi järgi ravivad, sest nii võib mõni haigla ülekoormatud saada.
Kui dispetšeriga on ühendus saavutatud ja tuleb haige seisundit kirjeldada, siis kas eelistatav on seda teha haigel endal või kõrvalseisjal?
Arvan, et ei ole mingit vahet, kas räägib kõrvalseisja või kannatanu. Kui inimesel on tugev valu ja ta ei suuda rääkida, siis on muidugi parem kui teised seda teevad. Samas lähevad vahel ka lähedased väga ähmi täis ja pole võimelised rahulikult rääkima. Sel juhul võib telefoni patsiendile anda.
Kindlasti saate häirekeskusest tagasisidet ning teate, millised on levinumad probleemid haige seisundi kirjeldamisel. Saate ehk selle pinnalt nõu anda, kuidas abikutsuja peaks end väljendama?
Kindlasti vältige valetamist, sest ei ole põhjust olukorda hullemaks rääkida kartuses, et kiirabi jääb muidu tulemata. Kui inimene helistab häirekeskusele ja küsib kiirabi, siis selle ta igal juhul ka saab. Samuti tuleb jääda dispetšeriga rahulikuks, mitte hakata pahandama, et miks te nii pikalt küsitlete, saatke juba brigaad välja. Tihtipeale on nii, et häirekeskuse töötaja küsib kümneid ja kümneid lisaküsimusi, kuid auto on samal ajal juba teie poole teel. Vastake kõikidele küsimustele ja antud info jõuab jooksvalt kiirabibrigaadile. Kriitilistel hetkedel sõidab auto välja minutiga.
Kui kiirabi tuleb kannatanule koju ja seal on ka terveid inimesi, siis kuidas saavad nemad kiirabi saabumiseks ette valmistuda? Kindlasti tuleks kuri koer kinni panna, aga ilmselt on muudki olulist.
Mitte ainult kuri koer, vaid igasugune koer tuleks kinni panna. Ka väga sõbralikud loomad võivad tigedaks muutuda, kui näevad, et võõrad punased tegelased nende peremehe kallal toimetavad. On ette tulnud vaidlusi inimestega, kes ei taha oma sõbralikku koera kinni panna.
Tuleb üle vaadata, et pääseksime patsiendile ligi. Sageli on ees igasuguseid kompse, kotte ja mööblit ning kui tekib tarvidus patsienti transportida, siis peame enne teed vabastama. Ehk kui on ikka selge, et patsient tuleb haiglasse viia ja kiirabi on tulemas, siis tuleb juurdepääsutee tekitada.
Mõnes asupaigas on keeruline parkimiskohta leida, kas seal annab midagi ära teha?
Tasub meeles pidada, et kiirabi üritab alati viisakaks jääda ja parkida auto nii, et teisedki saaksid liikuda. Ent eluohtlikus situatsioonis võib ka vahel juhtuda, et liiklus pannakse osaliselt kinni, sest elu on olulisem kui viis minutit hilinemist.
Milline on kiirabi kutsumise hea tava, et olukord võimalikult kiirelt lahendada ning lasta brigaadil oma tööd segamatult teha?
Tuleb jääda rahulikuks, mõelda oma sammud läbi ja vastata kõikidele häirekeskuse lisaküsimustele. Neid on päris arvukalt, vahel isegi mitukümmend.
Kiirabi tagantkiirustamine aitab vaid parimal juhul tekitada abikutsujale tunde, et ta on omalt poolt kõik teinud, kuid brigaadi see kiiremini kohale ei too.
Kindlasti ei aita, sest otsus kutse prioriteedi kohta tehakse küsimuste põhjal ja kiirabibrigaad valib ise sõidukiiruse. Halbade teeolude korral kiirabiabimeeskond enda elu ohtu ei pane ja isegi kui te kolm korda helistate, siis see kilomeetreid ei vähenda.
Toimetas Triin Raestik