Seenelised ja marjalised on aktiivselt metsades toimetamas, kuid sügise saabudes on endiselt agarad ka puugid. Seejuures avaldavad puukide levikule ja aktiivsusele mõju ka kliimamuutused.
Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul on kliimamuutuste mõju toonud kaasa selle, et külmatundlike puugiliikide aktiivsushooaeg pikeneb. “Pikad ja soojad perioodid külmal aastaajal, eriti temperatuurikõikumiste puudumisel, aitavad kaasa puukide lühemale arenguetapi läbimisele ning soodustavad ellujäämist,” tõdeb ta.
Paraku ei viita viroloogi sõnul ka üldised trendid Euroopas puukide arvukuse ega nende levikualade vähenemisele. “Kliimamuutused sunnivad puuke tungima uutele aladele, peamiselt põhjaosasse. Laanepuuk on ajalooliselt levinud Eesti lõuna- ja idaosas, kuid teda on viimastel aastatel leitud ka näiteks Järva- ja Raplamaalt. Kuigi see ei tähenda, et laanepuugid on nendes uutes kohtades või nende läheduses end püsivalt sisse seadnud, võib see viidata sellele, et laanepuugid laiendavad oma leviala põhjapoole.”
