„Kui COVID-19 pandeemia aastatel sai gripivaktsineerimine ehk vähem tähelepanu, siis on hea meelde tuletada, et gripiviiruse vastast kaitset tuleb uuendada igal aastal. Esmalt seetõttu, et aja jooksul väheneb immuniseerimisest tulenev kaitse. Teiseks muudetakse gripivaktsiini koostist igal aastal nii, et need kaitseksid just nende viirusetüvede eest, mis prognooside kohaselt on kõige levinumad eelseisval gripihooajal,“ rääkis dr Mitt.

Dr Mitti sõnul on alanud 2023. aasta toonud endaga kaasa ka uue nakkavama koronaviiruse tüve XBB.1.5.

„Kuigi Eestis seda tüve veel leitud ei ole, on see jõudnud juba paljudesse Euroopa riikidesse. Uuemad uuringud on näidanud, et senised omikron-spetsiifilised vaktsiinid toimivad ka selle tüve vastu,“ sõnas dr Mitt.

Ta rõhutas, et vaktsineerimine toetab immuunsüsteemi: „Isegi kui vaktsiin ei hoia nakatumist gripi ja -koronaviirusega täielikult ära, vähendab see tüsistuste teket, haiglaravi vajadust ja suremust. Selleks, et kaitsta ennast ja oma lähedasi, ei ole veel hilja vaktsineerida, kuna hooaeg jätkuvalt kestab.“

Gripivaktsiinina on sel hooajal kasutusel neljavalentne ehk nelja viiruse tüve eest kaitsev vaktsiin, mis on mõeldud täiskasvanutele ja alates 6 kuu vanustele lastele. Gripivaktsiin on riigi poolt tasuta alates 60. eluaastast, rasedatele, lastele vanuses 6 kuud kuni 7 aastast ning kõikidele kaasuvate haiguste tõttu riskirühma kuuluvatele inimestele olenemata vanusest.

Gripi ja COVID-19 vaktsiini võib vajadusel manustada samal päeval erinevasse õlavarde. Koos manustamisel võib esineda veidi rohkem süstekoha valulikkust, pea- ja lihasvalu ning väsimust.

Endale lähima vaktsineerimispunkti leiad veebilehelt vaktsineeri.ee.