Puugid eelistavad tema sõnul elada niisketes ning varjulistes kohtades, kuid tavaliselt mitte kõrgemal kui meetri pikkustel kõrtel ning põõsastel. Sealt on neil lihtne kinnituda inimese külge, liikudes kehal kõrgemale, otsides kohta hammustuseks, millele võib kuluda kuni 48 tundi. Selle aja jooksul oleks hea puuk avastada ja eemaldada, sest 48 tundi on aeg, kui puuk ei ole veel suure tõenäosusega hammustanud ja haigust edasi andnud.

Kuidas puuk õigeaegselt avastada?

Et puuki kergemini ja kiiremini avastada, soovitab Sei kanda heledaid ning pikkade varrukatega riideid. Ning panna püksisääred sokkide sisse, et puugil oleks keerulisem kehale ligi pääseda.

Kasutada võiks puugitõrje vahendeid, näiteks mõnd spreid ja kindlasti kontrollida pärast metsaskäiku kogu keha, kasutades kellegi teise abi.

Mida teha, kui puuk on hammustanud?

Puukentsefaliidi haigustekitaja asub puugi süljenäärmes, seega kui viirus on puugis olemas, siis nakatumine pärast hammustamist on kiire. Puukborrelioosi haigustekitaja asub aga puugi seedetraktis ning selle haigusega nakatumine on aeglasem ja võtab aega kuni kaks päeva.

“Puukentsefaliidi vastu saab ennast vaktsineerida ning see on meie piirkonnas soovitatav kõigile alates esimesest eluaastast”, soovitas proviisor. Ta lisas, et vaktsineerimine ei ole püsiv ning seda tuleb korrata teatud aja tagant.

Seevastu borrelioosi vastu vaktsiini ei ole ning tähtis on puugi kiire eemaldamine ja kahtluse korral ka testi tegemine.

Mida teha, kui puuk on juba keha külge kinnitunud?

Kui leiad kehalt puugi, ürita see kohe enda kehalt eemaldada, kuna nii väheneb risk haigustekitaja ülekandumisele.

Puugi eemaldamiseks kasuta puugikonksu või peenikese otsaga pintsette. Puuki tuleb eemaldada õrnalt otsesuunas kehast eemale sikutades. Eemaldamisel hoidu puugi tagaosa pigistamisest, kuna nii suureneb oht haigustekitaja ülekandumiseks. Pärast puugi eemaldamist desinfitseeri hammustuskoht.

Kui puugi eemaldamine tundub liiga keeruline, siis pöördu arsti poole.

Pärast puugi eemaldamist tuleb tähelepanelikult jälgida hammustuse piirkonda. “Kui nelja nädala jooksul tekib hammustuse kohale või selle lähedale punetav ümmargune laik, siis tuleb kohe pöörduda arsti poole, kuna see on üks puukborrelioosi tunnustest,” lausus Aleksandr Sei.

Ta rõhutas ka, et kui ühe kuu jooksul pärast hammustust tekib palavik, keha üldine nõrkus, liigesevalud või peavalu, siis tuleb samuti pöörduda arsti poole ning mainida puugi hammustust.

Varajane borrelioosi avastamine aitab ära hoida hullemat

Borrelioos on varajase avastamise korral hästi ravitav, seetõttu on oluline kiire avastamine ja testimine.

Puukborrelioosi vastu ei ole võimalik vaktsineerida ja selle läbipõdemisel ei teki ka püsivat immuunsust. Võimalik on korduv nakatumine. Kui nädal või paar pärast hammustust ilmuvad puukborrelioosi sümptomid, tasub teha veretest, et olla kindel õiges diagnoosis.

Borrelioosi nakatumist tuvastava meditsiinilabori SYNLAB infektsioonhaiguste valdkonna juhi dr Paul Naabri sõnul ei pea borrelioosi testima, kui inimene tunneb end hästi ja sümptomeid ei ole. Kui aga umbes 4–6 nädalat puugihammustusest sümptomid siiski ilmuvad, peaks kindluse huvides puukborrelioosi analüüsid ära tegema.

Kuidas borrelioos ära tunda ning millal ja mida testida?

Eesti suurima meditsiinilabori SYNLAB infektsioonhaiguste valdkonna juhi dr Paul Naabri sõnul jõutakse nende laborisse borrelioosi testima enamasti siis, kui inimesel on kaebused juba tekkinud.

Puukborrelioos võib tema sõnul põhjustada erinevaid naha, südame, liigeste ja närvisüsteemi kahjustusi. Nakatumisele viitab hammustuskohta tekkinud kindlapiiriline, vähemalt 5 cm diameetriga punetav laik, mis tasapisi laieneb. Samas ei pruugi kirjeldatud nahalöövet alati tekkida.

Hilisemas staadiumis võib borrelioosi tagajärjel tekkida näonärvi halvatus, ninatiivale või kõrvalestale sinakas-punakas valutu sõlm, liigesepõletik ning vahel ka ajukelmepõletik ehk meningiit.

Dr Naabri sõnul muutuvad borrelioosile viitavad antikehad veres nähtavaks kõige varem 10–21 päeva pärast puugi hammustust, mis on kahtluse korral ka õige aeg testimiseks. Varem tehtud vereproov ei pruugi veel nakatumist tuvastada. Naaber lisas, et kui antikehade esimene analüüs on positiivne, siis võib kehas esineda puukborrelioosile viitavaid antikehi. Sellisel juhul tuleb teha ka kinnitav kontrolluuring spetsiifilise laboritestiga.

“Uurida tuleks siiski inimest ning testi tegemiseks ei ole vaja säilitada ega kaasa võtta nahalt eemaldatud puuki, vaid tuvastamine toimub vereproovi alusel. Kui esmane tulemus on negatiivne (puukborrelioosile viitavaid antikehi ei esine), aga tüüpilised sümptomid siiski esinevad, on soovitav pöörduda perearsti poole ning vajadusel uuringut korrata umbes 4-6 nädala pärast,” jagas Naaber näpunäiteid.