Puugi katsumisest või puugi nahal liikumisest ei ole võimalik terve naha kaudu infektsiooni saada. Puukborrelioosi nakatumiseks peab puuk inimese kehal olema vähemalt 12–24 tundi (reeglina isegi 48 tundi). Puukentsefaliiti nakatumine toimub kiiremini – mõni tund pärast puugi hammustust.
Kas oled puukborrelioosi vastu kindlustatud?
Gjensidige õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Terje Rabe ütles, et puugihammustuse korral ja õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolul tuleks kindlasti teavitada ka oma kindlustusseltsi.
„Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud klient, kellel on õnnetusjuhtumikindlustus ja on saanud puugihammustuse, võib vastavalt tingimustele olla kindlustatud ka puukborrelioosi vastu, mis tähendab, et tal on õigus hüvitisele,“ sõnas Rabe.
„Puukborrelioosi puhul on peamised hilisemad sümptomid palavik, pea-, liigeste ja lihaste valu, pearinglus, nõrkus ja kaalu langus, puukentsefaliidi puhul on aga 75% juhtudest sümptomiteks kõrge palavik, tugev peavalu, oksendamine, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Lisaks võib esineda erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti,“ kirjeldas Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juht Julia Geller.
Kui puukborrelioosi saab ravida antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi vastu saab ennast ainult vaktsineerida.
Ülemiste Tervisemaja juhataja ja üldarst Kristel Amjärv soovitab ennast kindlasti õigesti ja õigel ajal vaktsineerida. „Kuna doose tuleb teha mitu ning peale esimesi süste on need pikema vahega, siis tuleb inimesel endal pidada vaktsineerimispäevikut või -passi. Kuna vaktsiinisüsti peab hilisemalt kordama kolme ja viie aasta tagant, on mõistlik see kalendrisse üles märkida,“ ütles Amjärv.