Kolmandik puukidest kannavad borrelioosi. Kas haigust kandva puugi katsumisest võib ka nakatuda?

Puugihooaeg veel kestab.Foto: Shutterstock

Käes on suve viimane kuu ning korilus kogub tuure. Suve lõpuga ei ole aga puugid kusagile kadunud ning nende aktiivsus on siiani kõrge. Tervise Arengu Instituudi andmetel kannavad Eesti suuremates maakondades borrelioosi ligi kolmandik puukidest, Läänemaal aga lausa 40%.

Puukide aktiivsusperiood on tavaliselt aprilli algusest kuni oktoobri lõpuni – kui õues on veel plusskraadid. Sooja talve puhul võivad Eestis olla puugid aktiivsed ka aastaringselt.

Haiguse võib inimene saada nakatunud puugi süljega, mida ta eritab nahale kinnitumiseks ja terve imemisprotsessi käigus – mida kauem puuk imeb, seda rohkem haigustekitajaid inimese kehasse ka edastab.

Puugi katsumisest või puugi nahal liikumisest ei ole võimalik terve naha kaudu infektsiooni saada. Puukborrelioosi nakatumiseks peab puuk inimese kehal olema vähemalt 12–24 tundi (reeglina isegi 48 tundi). Puukentsefaliiti nakatumine toimub kiiremini – mõni tund pärast puugi hammustust.

Kas oled puukborrelioosi vastu kindlustatud?

Gjensidige õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Terje Rabe ütles, et puugihammustuse korral ja õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolul tuleks kindlasti teavitada ka oma kindlustusseltsi.

„Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud klient, kellel on õnnetusjuhtumikindlustus ja on saanud puugihammustuse, võib vastavalt tingimustele olla kindlustatud ka puukborrelioosi vastu, mis tähendab, et tal on õigus hüvitisele,“ sõnas Rabe.

„Puukborrelioosi puhul on peamised hilisemad sümptomid palavik, pea-, liigeste ja lihaste valu, pearinglus, nõrkus ja kaalu langus, puukentsefaliidi puhul on aga 75% juhtudest sümptomiteks kõrge palavik, tugev peavalu, oksendamine, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Lisaks võib esineda erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti,“ kirjeldas Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juht Julia Geller.

Kui puukborrelioosi saab ravida antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi vastu saab ennast ainult vaktsineerida.

Ülemiste Tervisemaja juhataja ja üldarst Kristel Amjärv soovitab ennast kindlasti õigesti ja õigel ajal vaktsineerida. „Kuna doose tuleb teha mitu ning peale esimesi süste on need pikema vahega, siis tuleb inimesel endal pidada vaktsineerimispäevikut või -passi. Kuna vaktsiinisüsti peab hilisemalt kordama kolme ja viie aasta tagant, on mõistlik see kalendrisse üles märkida,“ ütles Amjärv.

Kas teadsid?

  • Puuk ise haigusi ei põe, vaid levitab neid. Haigused pärinevad üldjuhul loomadelt, kelle verd imedes saab puuk endale looma veres sisalduvad viirused ja bakterid.
  • Sobivates keskkonnatingimustes võib puuk elada 2–5 aastat. Aktiivsel perioodil ronib puuk kõrgemale (10–70 cm) mõne rohukõrre otsa, aga kõrgemale mitte ehk siis puuk pähe kukkuda (näiteks puu otsast) ei saa.
  • Puugid on elanud kümneid miljoneid aastaid. On isegi tõestatud, et nad on imenud dinosauruste verd. Puugid on ka paljude lindude ja roomajate toiduahela lülid ning võivad olla ka mõne putukaliigi arenguetapi aluseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.