Hea nõuanne

Kopsuarst: astma kontrolli all hoidmine sõltub patsiendi ja arsti koostööst

Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida iseloomustab õhupuudus ja hingeldus. Astmat pole võimalik täielikult välja ravida, mistõttu on korrektne raviplaan ainuke viis, kuidas haigust kontrolli all hoida ning sellega täisväärtuslikult elada.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Täna, 5. mail tähistataval rahvusvahelisel astmapäeval pannakse nii haigetele kui perearstidele südamele haiguse ennetamise võimalusi ja ravi järjepidevuse olulisust.

Eestis on astma diagnoosimine kasvanud iga aastaga. Kui näiteks 2010. aastal said esmase astma diagnoosi 8805 inimest, siis 2015. aastal oli esmase diagnoosi saajaid juba 9630. Tänaseks on Eestis astma diagnoositud hinnanguliselt 5-8 protsendil täiskasvanutest ehk 70 000-112 000 inimesel. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on üle maailma astma diagnoosiga orienteeruvalt 339 miljonit inimest.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloog ja kopsuarstide seltsi juhatuse liige dr Pille Mukk ütleb, et astma on üha sagedasem haigus, mille kontrolli all hoidmine sõltub patsiendi ja arsti koostööst ning ravi järjepidevusest. „Astma ravi on tänu kaasaegsetele ravimitele ning abivahenditele muutunud tõhusaks, kuid haiguse kulgu ei ole võimalik leevendada, kui patsient ei käi regulaarses kontrollis ning infovahetus patsiendi ja arsti vahel on lünklik,“ tõdeb dr Pille Mukk.

„Oluline astma ravis on ka patsientide teadlikkus. Esmalt sellest, kuidas haiguse sümptomeid kontrolli all hoida – vältida allergeenidega kokkupuudet, ennetada haigust ägestavaid olukordi – ning millist ravi ja millal kasutada. Teisalt regulaarne arstlik kontroll ning haigusloost selge ja täpse ülevaate omamine,“ selgitas pulmonoloog. „Samuti on oluline tõese ja piisava teabe kättesaamine, et kummutada ringlevaid müüte nagu astma oleks vaid lastehaigus või selle ravimine ei olegi võimalik.“

Suur roll perearstidel

Esmatasandil on astma diagnoosimises ja ravi juhtimises kõige suurem roll perearstidel. Alates 2014. aastast on perearstidel olemas esmatasandi astma käsitlusjuhis. Perearstide töö hindamiseks viidi haigekassa poolt 2018. aastal läbi vastav audit, kust selgus, et sage probleem astmahaigete ravis on ravidokumentatsiooni täitmine ja informatsiooni õige kodeerimine. See tähendab, et tervisekaartide sissekanded pole tihti piisavalt informatiivsed ning raske on hinnata ja aru saada erinevate tegevuste põhjendatust ning arstide mõttekäiku.

„Kahtlemata on aidanud astma ravi tõhusamaks muuta perearstide rolli suurendamine, kuid kahjuks tihtilugu on siin pigem ajapuudus põhjus, miks haiguse ja patsiendi andmed ei ole piisavalt informatiivsed,” märgib dr Mukk. “Arstide ja õdede abistamiseks on täna loodud aga juba mitmeid rakendusi ning tehnoloogilisi uuendusi nagu ülikoolide ja haigekassa koostöös astma äratundmiseks loodav algoritm või e-perearstikeskuse klientidele kättesaadav astma kontrolltest.“ Arst lisab, et koostöö teadus-arendusasutuste, ravimitootjate ja tehnoloogiaettevõtete vahel jätkub ka edaspidi.

Astmapatsientide ja perearstide abistamiseks loodud e-Perearstikeskuse astma kontrolltest on mõeldud astma diagnoosiga patsiendile. Astmaatikul tuleb kindla ajavahemiku tagant test läbida. Tulemustele saab portaalis ligi ka perearst, kes ekspertiisi põhjal otsustab, kas senine ravi on olnud piisav või on raviplaanis vaja teha korrektuure.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.