„Meie oma Eesti andmetest näeme, et kõigi kasutatud vaktsiinide tõhusus raske haiguse ja surmade ennetamisel on endiselt väga hea. Seega on tõhustusdoosidest veelgi olulisem, et võimalikult palju inimesi oleks saanud esimesed ja teised doosid,“ rõhutas professor.

Eesti Perearstide Seltsi juht dr Le Vallikivi sõnul julgustavad perearstid kõiki, kes ei ole end veel vaktsineerinud, võtma ühendust perearstikeskusega, et panna esimesel võimalusel aeg kirja.

„Koroonaviirus on vaktsineerimisega välditav ja praktika näitab, et eakad haigestuvad raskelt,“ ütles dr Vallikivi. „Samuti juhin tähelepanu, et ka gripivaktsiin on sellest aastast eakatele tasuta ja seda võib manustada samal päeval kui COVID-19 vaktsiini. Juhul, kui COVID-19 vaktsiin on veel tegemata, siis soovitame lahendada see mure ühe arstil käiguga.“

Kuidas saavad tõhustusdoosi riskirühmadega töötavad inimesed?

• Tervishoiutöötaja pöördub vaktsineerimiseks oma tööandja poole.
• Koolitöötajate vaktsineerimist korraldab kooliõde, kes vaktsineerib ise või suunab lähima vaktsineerija juurde. Vaktsineerimiseks võta ühendust oma kooliõega, kes annab edasised juhtnöörid.
• Lasteaedade, huvikoolide ja kõrgkoolide töötajad saavad tõhustusdoosi teha lähimas vaktsineerimiskeskuses.
• Sotsiaalvaldkonna töötajad pöörduvad üldjuhul oma maakonna vaktsineerimiskeskusesse. Hooldekodude töötajaid vaktsineerivad hooldekodu õendusteenuse osutajad.

Need riskirühmadega töötavad inimesed, keda tööandja suunab lähimasse vaktsineerimiskeskusesse, peaksid aja broneerima telefoni teel või raviasutuse digiregistratuuris. Üleriigilises digiregistratuuris praegu aga veel kolmandale doosile aega panna ei saa.

Teistel vaktsineerimiskuuri läbinud alla 65-aastastel inimestel kiiret vajadust tõhustusdooside saamiseks ei ole, sest neil on Covid-19 raske haiguskulu risk reeglina madal.

Alates 18. eluaastast võib immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul tõhustusdoosiga vaktsineerimist võimaldada üldjuhul mitte varem kui kaheksa kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest, arvestades ka teisi riskifaktoreid. Viiruse läbipõdenud ja ühe või kahe doosiga vaktsineeritutele või korduvnakatunutele pole tõhustusdoos praeguste teadmiste juures vajalik.

Tõhustusdoosiks kasutatakse Pfizeri vaktsiini

Sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on tehtud esmane vaktsineerimiskuur, kasutatakse tõhustusdoosina Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty, mis on saanud selleks heakskiidu Euroopa Ravimiametilt.

Tõhustusdoosi järgsed kõrvalnähud on sarnased neile, mis esinevad esimese ja teise doosi järel. Kõige sagedamini võivad tekkida süstekoha reaktsioonid ehk valu, punetus, turse. Samuti võib tekkida peavalu, liigesvalu, lihasvalu, palavik, külmavärinad, väsimus, halb enesetunne.

Kõik kõrvaltoimed on üldjuhul kerged, mööduvad ja neid saab leevendada valu- ja palavikualandajatega – ibuprofeeni, paratsetamooliga. Praeguste andmete alusel on tõhustusdoosi järel esinenud kõrvaltoimete sagedus olnud veidi suurem kui teise doosi järel.

Üleriigilises digiregistratuuris praegu veel kolmandale doosile aega panna ei saa, aega saab broneerida telefoni teel või raviasutuse digiregistratuuri kaudu. Samuti on võimalik minna lähimasse eelregistreerimiseta vaktsineerimispunkti.